peaks olema kodanikule tähtis ning pidulik, on suures osas asendunud mõne nupule vajutamisega kodus arvuti taga. Hetkel veel peavad lapse sünni registreerimiseks ning nime panekuks vanemad minema kohale perekonnaseisuasutusse, kuid tänapäevaste võimaluste ja lahenduste najal on vaid aja küsimus, mil toming on viidud üle digitaalsele kujule. Sama kehtib ka abielu registreerimis kohta, milleks tuleb kohale minna perekonnaseisuametisse, kuid riigilõivu abielu sõlmimise eest saab juba maksa veebis. Kui aluseks võtta abielu registreerimine, siis abiellumisavalduse võiksid soovijad täita ka digitaalselt, kuna vormi väljad on küllalt lihtsad ning see säästaks kohal käimise vaeva ja aja. Samuti teeks see sissekanded infosüsteemi lihtsamaks, kogu info oleks lihtsamini kättesaadav ning paberimajanduse arv väiksem. Vaadates e-valimise teenuse kasutusmahu aasta-aastalt suurenemist, võib
Tuleb küll tõdeda, et mõned ühisvara puudutavad sätted muudavad perekonnaseaduse siiski vajalikuks. Infotehnoloogilisest aspektist vaadates poleks sellise lahenduse loomine sugugi raske. Süsteemi analoogiat võib tõmmata e-valimistega, kus tuleb ID kaardi abil kinnitada oma identiteeti. Positiivseid külgi sellise lahenduse toomisega on mitmeid. Nagu erinevate e-lahendustega, kaasneks ka digitaalabielu sõlmimisega mugavus ja kiirus. Enam ei peaks abielluda sooviv paar minema Perekonnaseisuametisse oma abielu allkirjastama, vaid nad saaksid seda teha kodust lahkumata. Sellega omakorda kaasneks ka mõningane toimingu maksumuse vähenemine, mis on kindlasti tugevaks positiivseks argumendiks, sest teadupoolest on abiellumine üpris kallis toiming. Lisaks saaks Eesti riik end taaskord tõestada, kui infotehnoloogiliselt innovaatiline riik. Usun, et esialgu leiaks sellise lahenduse kasutuselevõtt nii negatiivset kui ka positiivset vastukaja. Pikemas perspektiivis mõistaksid inimesed, et
2.2 Abielu sõlmimist taksistavad tegurid Eestis ei ole lubatud omavahel abielluda samasoolistel isikutel. Abiellumine on võimatu ka siis, kui üks või mõlemad soovijad on juba abielus. Omavahel ei saa abielluda lähedased sugulased, ning ühte perre lapsendatud inimesed või siis lapsendaja ja lapsendatud isik. (Perekonnaseadus) 2.3 Abielu sõlmimise ette valmistamine Abielu sõlmimine algab sellest, et kodanikud, kes soovivad ühisesse liitu astuda peavad minema perekonnaseisuametisse ja seal esitama kirjalikult ühise abiellumisavalduse. Abiellumisavalduses avaldavad mees ja naine soovi sõlmida abielu ja ühtlasi kinnitavad, et selleks puuduvad takistused. Abiellumisavaldusse märgib abielluja: · Kas ta soovib säilitada senise perekonnanime, või valida uue · Eelmise abielu lõppemise korral selle aluse · Abielu sõlmimise soovitava aja · Kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse
Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda. (Karu, 1997: 13) Tänapäeval peavad noored arvestama, et abielu sõlmitakse mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel sooviavalduse esitamise päevast. Need noorpaarid, kes lähevad kirikusse laulatusele, ei pane perekonnaseisuametis sõrmuseid sõrme, vaid teevad seda kirikus. Soovi kohaselt kutsub noorpaar endale külalised kas perekonnaseisuametisse, kirikusse või koju. Hea tavana on pruudil selle päeval käes pruudikimp, mille toob peigmees, arvesse võttes pruudi soove. Pulmapidu ise on väljunud tavapärastest raamidest. Aastakümneid kombeks olnud tavad on asendunud kõige erinevamate võimalustega. Valitseb täielik vabadus, kuidas korraldada abielu sõlmimist ja pulmapidu. Tänapäeval kannavad pruudid rahvarõivaste asemel enamjaolt pikki, rikkalike, pidulikke valgeid pruutkleite, mis muutusid soosituiks 1970 lõpul
annaabi.ee 
