........................................6 Heimtali Siversid Enne Nüüd Eellugu ja erinevaid versioone Heimtali mõisast ja perekond Siversist. Siversi puhul kohtame kahte nimevormi Sievers ja Sivers. Nimi Siverspärineb alamsaksa pärisnimest Siewert. See nimi esineb Põhja- ja Läänemere lääneosas sama sagedasti, kui patroonnimed Eggers, Peters, Harmens, Ahrens jne . See raskendab suguvõsa kindlakstegemist nime sest, üleminek meile tuntud perekonnanimedele toimus alles 18.sajandi alguses. Franny de Sivers järgi: Murrete segu ja kõikuv keskaegne kirjaviis, mille järgi igaüks kirjutas nime nii nagu ta arvas kuulvat, andis ka Siversile mitmesuguseid vorme. Peter von Siversiga algab praegune kirjaviis. Aga Saksamaal ja saksa uurimustes esineb ikka Sivers. Säilinud dokumendid kinnitavad ka seda 20.sajandi algul Saksamaalt saadetud kiri Heimtali mõisnikule on adresseeritud Siversile. 1921.aastal mais kirjutab mõisinik ise allkirja Fr
Helmut Tarand, Edgar Rajand praeguste perekonnanimede seletused. Onomastikast kirjutas Aadu Must. Nimeseadus EKSAMIKS LUGEDA!!!! 1919 võeti vastu esimene seadus. Perekonnanime muutmise seadus. Inimesel peab perekonnanimi olema. 1926 ja 1930 perekonnanimede seadused, püüdsid lihtsustada. 1934 perekonnanimede korraldamise seadus 1989 keeleseadus 1994 perekonnaseadus mh võõrapäraste nimede keeld. 2004 nimeseadus - Nime andmine lapsele, muutmine abiellumisel jne - Ees- ja perekonnanimedele esitatavad nõuded - Nimede ,,andmine" ja ,,kohaldamine" - Perekonnanime pärandamine (kaksiknimede piirangud) - Perekonnanimelõppude vahelds (slaavi ja balti nimedes) Kohaldamine inimese nimi tuleb välisriigi dokumendi kaudu. Kohaldamine ei muuda inimese ametlikku nime. Andmine riik kiidab head. Peamised piirangud: - Nimevaliku piirangud (,,veidrate" eesnimede vältiiseks, õigekirjareeglite järgimiseks jne, vrd Õnnely)
2. Ortograafiliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille kirjutusviis ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine, Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine, näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti kirjaviisi mõttes): näiteks hääldatakse nime Uesson [uuesson] ja nime Adoberg [aadoberg]. 3. Derivatsiooniliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille lõpus eesti perekonnanimedele (ka kohanimedele vm-dele) tüüpiline järelliide, nt -ste (Jaanuste, Väluste), - vere ~ -ver (Lillevere, Jõgever), -ma (Tähema, Valgma) vms. Võõrkeelseid nimesid selles osas eristavad näiteks liited -son (tüüpiline Skandinaavia ja saksa perekonnanimedes: Bengtsson, Magnusson), - berg (saksa ja rootsi nimedes: Blumberg, Alberg), - man(n) (saksa nimedes: Holzmann, Bergmann). 4. Kui nimes puuduvad mingid erilised tunnused, mille alusel saaks teda