Liberaalid näevad naiste vabastamist niisuguste kitsenduste elimineerimises ja võrdsete kodanikuõiguste saavutamises. Vabadus seisneb eelkõige seadusandlike kitsenduste puudumises, mis takistavad naise soovitud sotsiaalse positsiooni saavutamist. Ka perekond ja naise reproduktiivne roll ei tohi olla talle tõkkeks avalikus sfääris tegutsemisel. Siit tuleneb, et naistel peab olema kontroll nende reproduktiivse võime üle ning laste kasvatus ja teised perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud. (Wikipedia) Enne selle essee kirjutamist oli minu nägemus feminismist üks. Naised on nõudnud endale terve selle saja aastaga põhimõtteliselt kõik samad õigused, mis mehedki. Mina näen tihti tänapäeva feministe aga nõudmas endale rohkem, kui meestel. Nad tahavad tõusta kõrgemale ning olla paremad. Enam ei otsita taga võrdsust! Raamatus feministlikud vaidlused, kus on
Liberaalid näevad naiste vabastamist niisuguste kitsenduste elimineerimises ning võrdsete kodanikuõiguste saavutamises. Vabadus seisneb eelkõige seadusandlike kitsenduste puudumises, mis takistavad naise soovitud sotsiaalse positsiooni saavutamist. Ka perekond ning naise reproduktiivne roll ei tohi olla talle tõkkeks avalikus sfääris tegutsemisel. Siit tuleneb, et naistel peab olema kontroll nende reproduktiivse võime üle ning laste kasvatus ja teised perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud. Marksistlik feminism Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rõhumist eraomandi institutsiooni otseseks tulemuseks. Feminismi nähakse osana laiemast võitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rõhumine tuleneb nende traditsioonilisest positsioonist perekonnas. Monogaamse abielu5 eesmärk on olnud omandi kontsentreerimine väheste kätte ning need vähesed olid mehed. Kapitalism ja meeste
takistuseks nende teel edu poole. Liberaalid näevad naiste vabastamist niisuguste kitsenduste elimineerimises ning võrdsete kodanikuõiguste saavutamises. Vabadus seisneb eelkõige seadusandlike kitsenduste puudumises, mis takistavad naise soovitud sotsiaalse positsiooni saavutamist. Ka perekond ning naise reproduktiivne roll ei tohi olla talle tõkkeks avalikus sfääris tegutsemisel. Siit tuleneb, et naistel peab olema kontroll nende reproduktiivse võime üle ning laste kasvatus ja teised perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud. Simone de Beauvoir : Tema teos „Teine sugupool“(1949) on peetud 20.saj kõige olulisemaks feministlikuks tekstiks. Raamatu tuntuim väide on, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse.Beauvoir väidab, et naise rõhumine tuleneb sellest , et too on transtsendentsusest äralõigatud Teine – objekt mehe kui subjekti jaoks.Beauvoiri teose põhiteesid tekitasid laia arutelu filosoofide seas ja kannustasid ka teise laine
annaabi.ee 
