Abielu eesmärgiks oli vältida igasugust laiduväärset käitumist ja järglaste saamine. Seda tingis eriti asjaolu, et 9. sajandil oli Euroopa elanikkond tunduvalt vähenenud kuna 30-40% inimestest oli jäänud vallaliseks. Kuigi kirik eeldas, et abielu on rajatud kummagi poole vabale kokkuleppele, ent väga tihi otsustasid abielu vanemad. Mõnikord nägid noored tüdrukud oma peigmeest esmakordselt alles abiellumise päeval. Abieluliit tähendas keskajal eelkõige ,,rahu sõlmimist". Perekondadevahelise rivaalitsemise või ka avaliku sõja järel seadis abielu jalule rahu ja oli selle pitseriks. Kui naine anti suguvõssa, kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui üksmeele pandile ja tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest. Kuigi kiriku abielu puudutavad eerilised põhimõtted kaitsesid üldiselt naist, polnud naistel siiski oma abielu üle otsustamisel sõnaõigust.
vahelisele võistlusele üksteise sadulast paiskamiseks. Ühiskonna suhtumine oli vastakas ühelt poolt meelitas see palju pealtvaatajaid (ning sellest sai aadli ja lihtrahva kokkusaamiskoht) ning andis võimaluse rüütlitele aadlineiude tähelepanu võitmiseks, teisalt suhtus sellesse negatiivselt kirik (kes proovis keelustada mõttetut verevalamist) · Abielu eesmärk oli seaduslike järglaste saamine ja perekondadevahelise liidu sõlmimine, isiklikud tunded olid mitteolulised. Neiule anti kaasavara ning tihti püüti varandust hoida perekonna sees (peresiselised abielud), juhtus ka kloostrissesaatmist. Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõiki olulisemaid vooruseid: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suurmeelsus. Lisaks ülistati armastust aadlineiu e. südamedaami vastu. 3 zanri: kangalaseepos, rüütliromaan, armastusluule.
''lihastest sõpradest'', kes on ilmselt hõimlased. Suguvõsa liikmeid seob suguvõsasisene solidaarsus. Feodaalse perekonna omapära on see, et tema sõjaline funktsioon ja isiklikud sidemed on sama tähtsad kui selle majanduslik roll. Suguvõsade vahel ning sees esines pidevalt käärimisi. Praktiseeriti ohtralt veretasu. Pinged sündisid ka korduvatest abieludest ja arvukatest sohilastest. Abieluõigus. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige n.ö. ,,rahu sõlmimist''. Perekondadevahelise rivaalitsemise või ka avaliku sõja järel seadis abielu jalule rahu ning oli selle pitseriks. Alles hiljem toimub abielu alustes ühiskondlikke muudatusi, mille järel tekib ka arusaam abielupaarist endast, kui kõige olulisemast. Abielusi sõprussidemete tagamiseks perekondade vahel kasutati kõrgemas klassis pidevalt. Samuti tehti seda ka madalamates ühiskonnaklassides. Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma.
annaabi.ee 
