olnud kollektiivne töö, aga vintpüssi tulekuga muutus see individuaalseks). Tänu vintpüssile oli võimalik pidada rohkem koeri, sest toitu oli rohkem ja mida rohkem koeri seda pikemaid vahemaid sai läbida. Eskimod paiknesid nüüd ümber katoliku misjonäride poolt rajatud kaubapunktide, samanism oli välja tõrjutud. Kõik see tuli filmist välja jätta. Filmimine kestis 1963-1965. Kasutati ühe pere näidet, pereisaks oli Itimanguerk. Itimanguerk mäletas veel aegu, mil vintpüssi ei olnud. Itimanguerk näitas üles suurt initsatiivi. Tulemuseks oli 9 filmi. Ühes filmis ,,About At the Spring Sea Ice Camp" räägitakse näiteks jääkaru püüdmisest ja nülgimisest. Filmides jäetakse eskimode keel tõlkimata ning puudub ka autori poolne seletus. Seega ei saa taustinformatsiooni, mis oligi nii mõeldud. Arvati, et kui õpilane seda näeb, siis see sunnib teda rohkem kaasa töötama
vastane. Xanthippe oli üpris sõjakalt meelestatud juba enne abiellumist, kuid abielus omandas ta lausa riiaka ja talumatu naise reputatsiooni. Õigluse nimel tuleb muidugi märkida, et Sokrates jätkas filosoofielu, vesteldes hommikust õhtuni oma sõprade ja tuttavatega, ning pole ehk eriti kiiduväärt, kui kodune majapidamine ja laste kasvatamine (neil oli kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos) jäetakse naise õlule. Sokrates ennast lihtsalt vastutustundetuks pereisaks muidugi ei pidanud. Xanthippe aga ei mõistnud aga oma mehe sellist "kõrgemat missiooni" ning ei jätnud seda välja näitamata. Erinevalt Sokratesest ei valitsenud ta oma meeleolude üle. Sokratest sõimates olevat Xanthippe teda nimetanud "lobasuuks" ja "päevavargaks", valanud talle solki kaela, kihutanud majast välja ta sõpru, lükanud ümber laua jne. Sokrates aga olevat kõigele sellele vaatamata jäänud 5 häirimatuks
de Maupassant olevat ka sinna kuulunud, kuulus kuninga lemmikute hulka. 36 mürgitajat hukati, veel rohkem karistati, need, kes näitasid Madame Maupassantile pandi ilma kohtu otsuseta vangistusse. See räägib hirmust ja peataolekust. Louis'il temaga 6 last. Maupassant elas edasi õukonna juures, lihtsalt Louis ei käinud temaga enam läbi. Madame de Mentmount, lesknaine, saab Louis'i uueks lemmikuks. 1672. aastal Racine abiellus harimatu naisega, kellel 2 last. Hakkas korralikuks pereisaks, '78 aastal Prantsuse Akadeemia president. Allesjäänud 22 eluaasta jooksul kirjutas vaid 2 näidendit, needki spetsiaalse tellimuse peale. ,,Esther" 1689, ,,Atalia" 1691 mõlemad puht poeesia teosed, tüdrukutekooli SanSiri jaoks. 1680 ühendati Hotel de Bourgogne Molieri trupiga Comedi Frances. Käis üleüldine tsentraliseerimine: üks usk, üks teater, üks kuningas. Racine suri nagu korralik jansenist. Racine lõpetabki ühe suure ajastu tetari ajaloos.