mesilaspiimaga. Kui ema ei ole, teevad mesilased asendusema. ülesandeks on kogu suve kestel muneda. Munad paigutab ta eraldi vahast kärjekannudesse, kus töölised nende eest hoolitsevad. Lesed Lesed on astlata isasmesilased ning nemad arenevad viljastamata munadest. Lesed ilmuvad tarusse suve lõpupoole. Pärast pulmalendu ning noorte emasmesilaste viljastamist ei lasta leskesid enam tarusse tagasi ja mõnikord nad isegi nõelatakse surnuks. Pereheitmine Kui pessa ilmub uus noor emasmesilane, võtab vana ema kaasa osa töölisi ning läheb uut pesapaika otsima - toimub pereheitmine. Tänan tähelepanu eest!
kaitsmine, korjelennud. Toit: mee ja õietolmu segu. Mee valmistamine: nektar segatakse mesilase maomahladega ja aurutatakse välja vesi. Paljunemine: emane muneb kärjekannudesse: 1. Viljastatud munad suutres kannudes, vastseid toidetakse toitepiimaga. 2. Viljastatud munad väikestes kärjekannudes, toidetakse mee ja suira seguga. 3. Viljastamata munad toidetakse tavalise toiduga. Sülemlemine: pereheitmine, enne uue ema koorumist lendab vana ema oma pereliikmetega tarust välja puuoksale kust mesinik nad uude tarru paigutab. Suhtlemine: lõhnaga, tantsuga. Orienteerumine: päikese järgi, maastiku järgi. Talvitumine: kobaras keskel ema, 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). Pesa: kukklaste kuhlad Pere koosseis: 1või mitu ema, töölised e sigimisvõimetud emased, noored
Igas peres üks sigiv, tiibadest loobunud emane ja isane; pereheitmise eel rohkem (noori) tiivulisi isaseid ja emaseid; väga palju mõlemast soost, kuid suguvõimetuid, mitmes suuruses töölisi ja sõdureid. Ainult maismaal. Vaegmoondega. Sipelgad: pesas üks munev emane (,,kuninganna"), palju töölisi, kes hoolitsevad vastsete ja kuninganna eest. Kord aastas, enne pulmalendu pesas hulgaliselt tiivulisi emas-ja isassipelgaid. Pesa rajavad tiivutuks jäänud emased. Pereheitmine toimub analoogselt mesilastega Mesilased: toituvad õistaimede nektarist ja õietolmust. Pesa rajab emamesilane. Töölisteks üksnes emased (viljatud), isaseid vaja vaid paaritumiseks. Olemas astel nagu sipelgatelgi, millega töömesilased end hädaohu korral kaitsevad. Loeng: okasnahksed 69. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest Sammalloomad: Koloonialised loomad, polüübi moodi varreliste loomikutega.
hiljem pole ajakirjanike lahkumine tekitanud sellist nõutust ja hämmingut, teised ajalehed ei osanud toimunut kommenteerida. Esimest korda põrkusid raha ja vaim: Luiga pidas oluliseks juhatuse seisukohta, et "Päevalehe" ajakirjanikud saaksid kindlat ja korralikku palka juhatuse otsusel, ajakirjanikud aga seadsid rahast ettepoole õiguse oma arvamusele ja õiglasele kohtlemisele vastavalt tööpanusele. Jääb üle imetleda Luiga jõudu ja oskust hoida ajalehte tõrgeteta ilmumas. Järgmine pereheitmine toimus "Päevalehes" 1918. aasta lõpus lahkujad asutasid tööerakonna häälekandja "Vaba Maa". Luiga suutis selgi korral probleemi lahendada ja toimetuse uue koosseisuga kiiresti tööle panna: Tartust kutsuti Hans Rebane ja Karl August Hindrey, varsti tuli juurde ka Mihkel Aitsam. Vanast seltskonnast jäänud Jakob Mändmets tegi kriitilistel aegadel mitme eest tööd. Lehe erapooletut ilmet ei olnud muutnud juhtkirjades ja kommentaarides ilmnenud sümpaatiailmingud ühe või
annaabi.ee 
