1) Rahvastiku jagunemine: 1) Aktiivne- e tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama : töötajad( palgatöölised,ettevõtjad,vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu, aga ka nt inimesed, kes on haiguslehel või sõjaväes või kes töötavad perefirmas otsest palka saamata) aga ka töötud ( inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd) 2) Passiivne e mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised ( koduperenaised,tudengid,õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, aga ka haiguse või puude tõttu töövõimetud) lapsed, vanurid, kodused. Aga ka heitunud- kes on kaotanud lootuse tööd leida ja on seetõttu tööotsimisest loobunud.
Alfred Neuland oli Eesti esimene olümpiavõitja, mees kes tõstis 4 iseseisva Eesti maailma spordikaardile. Seda au ja kuulsust ei saa temalt võtta ükski hilisem spordikuulsus. 1955. aastal anti Neulandile üleliidulise kategooria kohtuniku nimetus ja 1964. aastal Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetus. Tema arvele jäid ka 12 maailma- ja 14 olümpiarekordi ületamist. Ene ja Andres Männi perefirmas valmis Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi vahakuju. Kuju valmistati fotode ja mälestuste järgi. Eesti esimese olümpiavõitja, tõstja Alfred Neulandi, vahakuju saab tulevikus näha Valga muuseumis. Alfred Neulandi tiitlid. OLÜMPIAMÄNGUD Kuldmedal Antverpen 1920 Hõbemedal Pariis 1924 MM- võistlused Kuldmedal, Tallinn 1922 GÖTEBORGI MÄNGUD
Ta arvas, et muutused tema naises ja kodus on Jumala karistused, kuid tegelikult oldi arenetud ja muudetud end paremuse poole. 6) Kuidas seksuaalsuse pärssimine hävitab isiksust ja võib viia universaalse apokalüpsiseni (näiteks Ema Noorema Venna jt käitumismuster teose vältel) Enne Isa lahkumist Arktikasse säilitab Ema oma kuuleka ja koduse rolli, kuid hiljem omaette olles muutub ta enesekindlamaks ja mõistab kui võimekas ta on. Isa äraolekul õitseb Ema- kohustused perefirmas ja poja ees viivad ta oma tõelise väärtuse arusaamiseni ja oma potensiaali realiseerimiseni. Ema kaotab ka Isa vastu austuse, kuna ta mõistab, et ettevõtte juhtimine pole üldse nii keeruline kui Isa näitas seda olevat. Ema muutub unistajaks ja hakkab seejärel otsima põnevust ja emotsioone- 2 asja, mida Isa talle pakkuda ei saa. Pärast oma mehise rolli kaotamist peres, langeb Isa masendusse ja tunneb võõrandumist oma perekonnast.
2. 3. majanduslikult passiivse ehk mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad kõik need isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Siia kuuluvad näiteks koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl, aga ka haiguse või puude tõttu töövõimetud inimesed. Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötajad on ka inimesed, kes töötavad perefirmas või talus otsest palka saamata või viibivad ajutiselt töölt eemal, näiteks haiguslehel või sõjaväes. Töötutena käsitletakse kõiki neid inimesi, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Töötud on osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust. Seega ei kuulu töötute hulka laps, kes on liiga noor, et kuuluda tööealise elanikkonna hulka, samuti pensionär ja koduperenaine, kes ei soovi palgatööga tegeleda ja kes seetõttu on majanduslikult mitteaktiivne
Tööhõive Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks ka võimelised (töötajad ja töötud) . Majanduslikult passiivne rahvastik ehk mitteaktiivne rahvastik ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, tudengid, töövõimetud). Töötajad ehk hõivatud: palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu ka inimesed, kes töötavad perefirmas või talus otsest palka saamata inimesed, kes viibivad ajutiselt töölt eemal, nt haiguslehel või sõjaväes või lapsepuhkusel Töötud: tahavad ja on võimelised tööd tegema, aga ei leia tööd siia ei kuulu lapsed, pensionärid, koduperenaised, kes on valinud selle, et ei taha tööga tegeleda Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu, 3 liiki: