Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole rahvaesindaja, vaid egoistlik ja individualistliku elulaadi esindaja. Raamatus on tegemist ka kõrgaadlike hulka kuuluva perekonna Rostovitega, kes kehastavad kõiki positiivseid väärtuse aadlike puhul. Eelkõige perekondlikud suhted (armastus, hoolivus, mõistmine, toetamine) ja samalajal ka loomulikkus, siirus. Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav. Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda. Perepoeg Nikolai noormehena kaotab kaardimängud 49 000 rubla, siis ta isa suhtub sellesse rahulikult, ei tee pojale etteheiteid. Pärast tuleb välja, et perel oli väga palju võlgasid. Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Natasa (noor, kaunis, loomulik). Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid
Napoleon kehastab uuenduslikku ja vabastavat kuju, ei ole rahvaesindaja, vaid egoistlik ja individualistliku elulaadi esindaja. Raamatus on tegemist ka kõrgaadlike hulka kuuluva perekonna Rostovitega, kes kehastavad kõiki positiivseid väärtuse aadlike puhul. Eelkõige perekondlikud suhted (armastus, hoolivus, mõistmine, toetamine) ja samalajal ka loomulikkus, siirus. Teiselt poolt ka suuremeelsus, külalislahkus, rahast ei hoolita. Sellega tegelemine on väiklane ja alandav. Nt pereemalt tahab keegi laenata raha, aga pereema omakorda laenab seda, et anda. Perepoeg Nikolai noormehena kaotab kaardimängud 49 000 rubla, siis ta isa suhtub sellesse rahulikult, ei tee pojale etteheiteid. Pärast tuleb välja, et perel oli väga palju võlgasid. Poeg asub riigiametisse, et raha teenida ja perekonna au päästa võlad tasudes. Pere keskne tegelane on Natasa (noor, kaunis, loomulik). Ta viiakse esimeses osas tema esimesele ballile. Tal on palju kosilasi, kuid paljud
Vili külvatud, andis mardi-isa vitsakimbuga igale majalisele hoobi ja soovis: "Terveks!" või "Tooreks, terveks!" c) tunnistamislaulus uuritakse peretütarde või laste virkust. Lääne-Eestis järgnes siinkohal mardiema laul või ketramine koos vastava jutuga. Mardiema 28 palub endale lauluga riiet või lõnga. d) mangumislauluga palutakse pereisalt ja pereemalt andeid: liha, kapsaid, vorste, poolikuid seapäid, õlut jm. Lääne-Eestis, kus laulud on olnud lühemad, palub mardiisa aga hoopis mõistukõne abil andeid. Selle peale annab pererahvas martidele koti sisse magusat, õunu, kaalikaid, saia, raha jm. e) andide saamisele vastab mardipere omakorda tänulaulu või sajatusega juhul, kui annid olid väga nirud; enamasti sajatati selliste perede ukse taga, kes sisse ei lasknud.
annaabi.ee 
