ravikindlustusega hõlmamata isikutele, parandada koostööd hoolekande-, tervishoiu- ja haridustöötajate vahel, luua võimalusi noorte spetsialistide tööleasumiseks. Enda poolt pakun veel välja sotsiaalettevõtliku idee, mis on lahenduseks meditsiiniabi paremaks kättesaadavuseks maakohtades. Tänapäeval koonduvad kõik arstid linna ning maakohtadesse on raske leida püsivat töötajat, kes pakuks meditsiinilist abi ning seetõttu sulgetakse olemasolevad perearstikeskused. Maal elades puutud sa kokku ka piiratud transpordivõimalusega (nt. buss sõidab kaks korda päevas, hommikul ja õhtul). Linnas arsti külastades, kulub eakal selleks terve päev, sest bussigraafik ei võimalda enne õhtut koju minna. Sihtgrupiks on eakad, kes ei saa tervisliku seisundi tõttu liikuda kodust kaugemale. Eakad, kel on raskusi toime tulla teises keskkonnas. Eakad, kes ebapiisavate transpordivõimaluste tõttu ei hakka linna arsti juurde minema
hooldusel 19 elumaja. Narvat võib läbi ajaloo iseloomustada kui väikesel arvul suurettevõtetel baseeruvat linna. Tähtsamad tegevusharud on seotud tööstusliku tootmisega energeetika (Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam), tekstiilitööstuse, masinatööstuse ja metallitöötlemise, ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega. Narvas on munitsipaalhaigla, polikliinik ja stomatoloogiapolikliinik, mitmed perearstikeskused. Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik, kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub vanurite päevakeskus, probleemiks on ka sotsiaalasutuste koondumine kesklinnas. Narvas on 5 gümnaasiumit, 6 keskkooli, 2 põhikooli (kokku 1999/2000 õppeaastal 10 633 õpilast). Lisaks on linnas neli kutsekeskkooli. Alates 1999.a tegutseb TÜ Narva kolledz (vene
http://www.facebook.com/#!/AvaSilmad 2. Artiklid üleeestilises meedias, raadio- ja TV esinemised. 3. Infot Türi Naiste ja Laste Kriisikodu teenuste kohta levitavad kohalikest omavalitsustest koostööpartnerid kohalikes ajalehtedes, Kriisikodu reklaamplakatid paigaldatakse valdades enamkäidavatesse kohtadesse (kauplus, perearstikeskus, raamatukogu, noorte- ja perekeskused, sotsiaalosakond). perearstikeskused, politseijaoskonnad ja sotsiaalosakonnad on varustatud Kriisikodu infovoldikutega). 4. Kriisikodu infomaterjale levitatakse Järva politseijaoskonna, ohvriabitöötajate ja perearstikeskuste kaudu. 5. Koolitusvõimaluste pakkumine ja videokoolitusprogrammi turundus toimub e-maili teel. Infovoldikute ja plakatite jagamine on alanud. Internetikanalites on info pidevalt kättesaadav
… 15 2.4 Hüpnoos ………………………………………………………………….... 16 2.5 Nõelravi / laserteraapia …………………………………………………... 17 2.6 Herbaalsed tooted ……………………………………………………….... 18 2.7 Tahtejõud ………………………………………………………………….. 19 2.8 Nõustamiskabinetid suitsetamisest loobumiseks ………………………... 20 2.9 Perearstikeskused ………………………………………….……………… 21 3. UURING SUITSETAMISHARJUMUSTE KOHTA PLASTONE OÜ TÖÖTAJATE SEAS ……………………………………….………..…… 22 3.1 Uurimistöö metoodika ja valim ………...……………………………....... 22 3.2 Küsitluse tulemuste analüüs ………………………………………………23 KOKKUVÕTE ………………..