· Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro) Samas aga paljud bakteriaalsed proteaasid, nagu subtilisiin, savinaas, alkalaas jt omavad väga nõrka spetsiifikat ja lagundavad valkudes praktiliselt kõiki peptiidsidemeid, produtseerides vabu aminohappeid. Proteaas Endopeptidaas-toimib polüpeptiidahela Eksopeptidaas-toimib polüpeptiidahela kesksetele peptiidsidemele. otsmisele peptiidsidemele. karboksüpeptidaasid (R2 = Cterminaalne aminohape) ja aminopeptidaasid (R1 = N- terminaalne aminohape), lühendavad peptiide, vabastades ühekaupa C- või N-terminaalseid aminohappeid.
Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid (EC 3.4.4) on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, produtseerides madalama molekulmassida peptiide ja vabu aminohappeid. Proteolüütiliste ensüümide arvukad esindajad omavad erinevat toimespetsiifikat. Mõned lõhustavad eelistatult spetsiifilisi, vaid teatud aminohapetega külgnevaid peptiidsidemeid (piiratud proteolüüs), teised toimivad kõikidele peptiidsidemele (piiramatu proteolüüs). Piiratud proteolüüsi viivad läbi ja produtseerivad põhiliselt peptiide järgmised proteaasid: · Trüpsiin (R1 = Lys, Arg; R2 Pro) · Kümotrüpsiin (R1 = Tyr, Phe, Trp, Lei, Ile, Val; R2 Pro) · Pepsiin (R1 = Phe, Leu, ja paljud teised; R2 Pro). Sõltuvalt sellest, kas proteaas toimib polüpeptiidahela kesksetele või otsmistele
· Proteaasid ensüümid mis kataküüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides, mille tulemuseks tekkivad madalama molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Need leiduvad kõikides organismides ja osalevad paljudes organismis toimuvaid reaktsioonuides.(näiteks valkude seedimises) · Proteaasidel on erinev spetsiifilisus. On olemas nii väga spetsiifilised, kui ka need, mis toimivad kõikidele peptiidsidemele. · Eristatakse ekzo- ja endopeptidaase, mis sõltub sellest, kas proteaas toimib peptiidahela kesketele või otsmistele peptiidsidemetele. · Optimaalse keskonna pH järgi eristatakse hapusid, neutraalsed ja leelisproteaase. · Oluline proteaasi klafitsiooni aspektiks on aktiivtsentri ehitus, millist sõltub toimemehanism. (näiteks tiool-, seriin-, aspartaat- ja metalloproteinaasid).
Sest nad moodustuvad vaid elusorganismides (nagu ka polüsahhariidid, nukleiinhapped jt). 3. Räägi aminohapetest. Aminohapped on amfoteersed on nii aluselised kui happelised. Molekuli ülejäänud osad varieeruvad kõigil 20 aminohappel. Üldvalem R CH NH2 COOH 4. Kuidas tekib peptiidside ja mis see on? Peptiidside tekib kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel, ribosoomis. Ta on kovalentne side. Tänu peptiidsidemele püsib koos kogu valgu moelukil koos hoidev peptiidiahel. 5. Miks inimesed erinevad üksteisest? Tänu DNA-le, mis otsustab, milliseid valke sünteesida. 6. Mis on ensüümid? Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. Nad on n-ö spetsialiseerunud, seonduvad teatud lähteainetega ja viivad läbi kindlat tüüpi reaktsiooni. 7. Mis on vitamiinid ja miks nad vajalikud on?
annaabi.ee 
