mittepiisavas hulgas, et toiduga on tugevalt vaja saada. Neid aminohappeid on 3. 3) Täielikult asendatavad aminohapped organism ise sünteesib lähteainetest, neid on 9. Kõiki ühendeid ei pea ise sünteesima- kokkuhoid energia arvelt. Tugevaks miinuseks on tugev sõltuvus toidu kvaliteedist PEPTIIDID. -suhteliselt väikese molekulmassiga ühendid, koosnevad kuni 50 aminohappejäägist, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiididel on tavaliselt bioaktiivne toime. 1) Näiteks hormoonmõjuga peptiidid kasvuhormoon hüpofüüs sünteesib. 2) Organite ja kudede tasandil toimivad peptiidid seedekulglas on teada üle 30 lokaalselt toimiva peptiidi. 3) arengubioloogias olulised peptiidid määrvad tulevaste organite elgmete kujunemise. 4) toksilise toimega peptiidid baktertoksiinid. Imenduvad tervikmolekulidena. 5) neuropeptiidid kontrollivad emotsioone. VALGUD: Valkude struktuuritasemed:
omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH) Aminohappejäägid on valgu molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel: Peptiidside moodustub valgu sünteesi käigus ribosoomides. Sünteesi tulemusena tekib polüpeptiid. Vähem kui kümnest aminohappejäägist koosnevat ühendit nimetatakse oligipeptiidiks. Erinevatel peptiididel on erinevad struktuurid. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse eselle esimest järku struktuuriks, ehk primaarstruktuuriks. Primaarstruktuur on kõigil valkudel ja see määrab ära kõik valgu omadused, samas ei väljenda see otseselt valgumolekuli kuju. Valgu teistjärku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel struktuuriks.
Vaja säilitada kõik sünteesietappide vahekogumid, mida kasutatakse aktiivse ühendi leidmisel. o Kõigil dipeptiididel lastakse eraldi ühe AH-ga reageerida (terminaalne), o saadakse teada kogumid, mille kaks viimast AH-d on teada, o määratakse aktiivsus 15 o sünteesitakse testimiseks individuaalselt ainult 3 ühendit. Aktiivse ühendi struktuuri määramine Peptiididel o Mikrosekveneerimine, kus biokatsed viiakse läbi kandjale seotud ainega (vaja u 100 pmol peptiidi). Aktiivsed ained eraldatakse fluorestseeruvuse alusel mikroskoobi all mehaaniliselt, eemaldatakse kandjalt ja sekveneeritakse. Mittepeptiididel o Individuaalne ühendi süntees ja tagging o Ühel kandjal paralleelselt kahe ühendi süntees: eesmärkühend ja kodeeriv märkühend igale etapile.
omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH) Aminohappejäägid on valgu molekulis omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel: Peptiidside moodustub valgu sünteesi käigus ribosoomides. Sünteesi tulemusena tekib polüpeptiid. Vähem kui kümnest aminohappejäägist koosnevat ühendit nimetatakse oligipeptiidiks. Erinevatel peptiididel on erinevad struktuurid. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse eselle esimest järku struktuuriks, ehk primaarstruktuuriks. Primaarstruktuur on kõigil valkudel ja see määrab ära kõik valgu omadused, samas ei väljenda see otseselt valgumolekuli kuju. Valgu teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks - heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel -struktuuriks.
Peptiidhormoonid: lokaalse tähendusega nt seedekulglas toimivad hormoonid (gastriin). Organismitasandil nt vererõhku reguleerivad hormoonid (vasopressiin). 2. Embrüogeneesis, embrüonaalsete induktoritena, mis määravad ära teatud organsüsteemide kujunemise (nt neuraalne induktor määrab ära närvisüsteemi kujunemise). Valkude seedeprotsessis tekivad peptiidid. Teatud peptiidid on väga mürgised (näiteks valge ja rohelise kärbseseene mürgisus põhineb peptiidil amanitiin). Osadel peptiididel on antioksüdantne toime (GSH- glutatioon). Teatud peptiidid on antibiootilise toimega. Valgud. Valkude jaotus: lihtvalgud, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest (ühendatud peptiidsidemega). Liitvalgud, milels on valguline ja mittevalguline osa, valgud+ nukleiinhapped = nukleoproteiin, nt: kromosoomides; fosfaat+valk= fosfoproteiin, nt: piimavalk kaseiin; glükoos+valk= glükoproteiin. Ajalooliselt on niimoodi välja kujunenud, et need ühendid on valkude all.
prox Ärkvel-une tsükli regulatsioon – toitu haarati kogu käega, • Nucl.suprachiasmaticuses nn.”kella geen” moduleerib Ä-U biorütme – raske oli lahti lasta.. • Ajutüve amiinergilistel neuronitel + hüpotaalamuse peptiididel tähtis roll (eriti 5HT KV: PT-juhib jäsemete ja sõrmede täpseid liigutusi neuronitel) – Ä-U tsükkel hakkab tööle pärast sündi Loomkatsed 2. – Tsirkadiaanrütmid arenevad 4.k. II gr: ventromediaalse süsteemi kahjustus • reguleerivad elusolendite käitumist ning domineerivad kõigi funktsioonide, sealhulgas • häirus keha motoorika:
annaabi.ee 
