vaja kaua otsida varsti võib kohtuda neid jahtiva merikotkaga. Oktoober Oktoober on arktiliste veelindude sügisese läbirände kõrgaeg. Parimates rändevaatluskohtades võib loendada ühel päeval kümneid tuhandeid veelinde kaure, vaeraid, aule ning laglesid. Kindlasti tasub tutvuda meie linnujaamadega Sõrve tipus ning Kablis, kus avaneb võimalus hoida peos Euroopa väikseimat vaid 5 grammi kaaluvat pöialpoissi või panna oma käega rõngas mõnele tihasele. Lindude peoshoidmise kaudu näeme neid hoopis teises valguses. Lisaks saame siin teada, miks linnud rändavad või miks neid üldse rõngastada on vaja. Oktoobrikuu esimestel nädalatel tasub aga külastada meie giididega Haapsalu ja Matsalu lahe ümbrust, kus päikeseloojangu eel kogunevad mere äärde ööbima tuhanded päeval põldudel toitu otsinud sookured. Kogunevate kureparvede kurblike kruuglemiste kuulamine on kahtlemata parim valik sügisese meeleolu tekitamiseks. November
Sellele järgnevad teine ja kolmas lihavõttepüha, mis lõpetasid paastuaja. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Mune värviti mitmeti. Laialt olid levinud ühevärvilised munad, mida värviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). Munakoksimine on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. Lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi. Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus. Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus, mille juurde kuulusid laulmine, mängud, jõukatsumine, tantsud. Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi
krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu või riisi, kriibiti värvi maha, kirjutati nimesid või joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks kasutati näiteks vaha või seoti taimi vastu riidesse keeratud muna - nii tekkis koorele õrn taimekujutis. Munakoored oli tavaks kokku koguda ja kanadele anda, et need paremini muneksid. Munakoksimine on vana lõbustus, mille juures olid mõned salanipid. Koksiti terava otsaga. Muna oli tugevam õige peoshoidmise korral. Kelle muna katki läks, see oli kaotaja ja loovutas oma muna teisele. Lihavõttejänes toob mune Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. Komme on tänaseni elav, ehkki mõneski peres peidetakse värvitud munade asemel hoopis sokolaadimune ja ka -kujukesi. Muna Munast tekkis maailm, eeskätt tähed, kuu ja päike, samuti maa/kivid ja elavad olendid väidab loomismüüt
annaabi.ee 
