toidud tellida ja lasta teistel organiseerida. See muudab aga inimesed laisaks ja sageli arvatakse, et söögist-joogist piisab. Tulemuseks on kahjuks pidulised, kes lösutavad pidulaua ümber. Meie peres õnneks seda muret ei ole. Kõige tujuküllasemad on olnud vanaema ja vanaisa sünnipäevad, kus ema ja tädi on tegevusliku osa korraldamise enda peale võtnud. Nendelt pidudelt pole puudunud tants, muusika, seltskonnamängud ega rõõmus meel ning sageli tantsib õhtu finaaliks kogu peorahvas suisa kreeklaste rahvatantsu sirtakit. Nüüd võivad ka peokorraldajad ise pidu nautida ja naerda nõukogude aja üle, kui õhtust hommikuni salatit hakiti ja muid roogi vaaritati. Eestlaste peolauad on pidanud traditsiooniliselt olema "toidu all lookas". Rõõmus meel ja head mälestused on igal juhul tagatud. Samuti toovad sellised sündmused kokku palju sõpru ja sugulasi. Nüüdisajal on jõulud populaarsed, millega kaasnevad lastega peredes päkapikud ja jõuluvanad
perioodil, 5831 a. Peale maailma loomist (ehk 1881 a. peale Kristuse sündi) kirjutab „Eesti rahva kasuline kalender“: „Naesterahvas ei lähe enam mehele, vaid mehe kohale ja varandusele . . . Kui perepoeg ehk peretütar tahab saunamehe lapsega paari heita, siis ärgu keelatagu seda mitte.“ 3.7 Pruudirööv tänapäeval Pruudiröövist on saanud üks tänapäeva pulmade tähtsaim traditsioon, mis on saanud hoopis uue tähenduse. Praegu röövitakse pruut selleks, et nalja saaks, et peorahvas saaks natuke närvikõdi ja elevust ja et näha, mida teeb peig, et oma pruuti tagasi saada. Harvad on aga need juhtumid, kus pruudirööv korraldatakse eesmärgiga saada natukene vahelt kasu, nt 100 kr, mõni pudel, pool kuningriiki, esimese lapse ristimise õigus, vms. Pruudirööv peab olema lõbus, pruut peab mänguga kaasa minema, ka pruudivalvuritel ei tohi pruudil nö „käpp peal“ olla kogu aeg, et pruuti ei saaks ära röövida, sest kui nii juhtub, siis pole külalistel põnevust.
Kurg teaduspäraselt peaks lapsi tooma ja kurepesa all käiakse nn ,,tellimust sisse andmas". Iva on selles, et valge pael tuleb siduda ümber posti ja võimalikult kõrgele, et ,,tellimus" võetakse enne teiste omasid ja lapsi pidi tulema nii palju, kui mitu tiiru ümber posti on pael keritud. Üks pulmade tähtsaim traditsioon on aga pruudi röövimine, mis tänapäevaks on saanud hoopis uue tähenduse. Praegu röövitakse pruut selleks, et nalja saaks, et peorahvas saaks natuke närvikõdi ja elevust ja et näha, mida teeb peig, et oma pruuti tagasi saada. Harvad on aga need juhtumid, kus pruudirööv korraldatakse eesmärgiga saada natukene vahelt kasu, nt 100 kr, mõni pudel, pool kuningriiki, esimese lapse ristimise õigus, vms. Pruudirööv peab olema lõbus, pruut peab mänguga kaasa minema, ka pruudivalvuritel ei tohi pruudil nö ,,käpp peal" olla kogu aeg, et pruuti ei saaks ära röövida, sest kui nii juhtub, siis pole külalistel põnevust
annaabi.ee 
