1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud teised... 2.2. Pasunakoorid 2.2.1. Väägvere pasunakoor 2.2.2. Tsooru pasunakoor 2.2.3. Korkna(?) pasunakoor 2.2.4. Kure(?) pasunakoor 3. Peoplatsid 3.1. ,,Vanemuise" seltsiaed (19.06.) 3.2. ,,Ressource'i" seltsiaed (20.06) 4. Toitlustamine 4.1. Hommikusöök makstakse kinni korraldajate poolt 4.2. Lõunasöök kihelkonna poolt 4.3. Õhtusöök makstakse kinni korraldajate poolt 5. Noodid (ettevalmistus) 5.1. Valimine 5.2. Trükkimine 5.3. Juhatajad 5.3.1. J. V. Jannsen 5.3.2. A. Saebelmann 6. Kontserdikava 6.1. Kellaajad 6.1.1. 18.06
Maalikunst: M. da Caravaggio (Itaalia), P.P.Rubenns (Belgia), Verner van Delft, Tim’s Vermer Versailles loss Talvepalee Maalikunst ● Itaalias M. da Caravaggio ● Belgias P.P.Rubens ● Vermer van Delft ● Tim’s Vermeer P.P.Rubens “Leukippose tütarde röövimine” Vermeer van Delft “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” M. da Caravaggio “Õhtusöök Emmause juures” Rokokoo 18. sajand - Õukonnakunst - Esines maalikunstis, skulptuurides, moekunstis - Peoplatsid, nt Zwinger Dresdenis - Maalikunsti temaatika armumängud, lodevas poosis naised, putos (inglipoisid) Zwinger Dresdenis “Diana pärast jahti” F. Boucher Klassitsism Romantism 19.saj Klassitsism ● Ametlikult tunnustatud, õpetati akadeemiates ● Eeskujuks antiik-Rooma ja Kreeka ● Märksõnadeks kord, tasakaal, sümmeetria, rahu, reeglid Romantism
enamik pelgas öisel ajal astuda. Nõiakunsti tundvad inimesed hankisisd sealt nõidumisvahendeid, näiteks surnuaiamulda või kirstunaelu. Ka kirikul oma sisemusega on olnud maagiline jõud. Armulaualeivas ja vahaküünaldes nähti tohutut jõudu, sest neid hoiti pühitsetus hoones. Allikaid peeti maagiliseks neid ümbritseva atmosfääri tõttu. Neid kasutati peamiselt erinevate ravitsemisviiside juures. Paljudel juhtudel olid allikate juures peoplatsid. Aja valimine ennustamiseks või nõiariituse sooritamiseks oli tihti tulemuste seisukohast määrav. Parimad ajad nendeks tegevusteks olid koit ja eha või kesköö. Teiste uskumuste seas võib nimetadaka seda, et seal, kus nähakse vikerkaart maale ulatuvat, on maetud varandus. Olendid rahvausundis Meid ümbritsenud maagilise ja müstilise maailma tõttu polnud inimesed kunagi päris üksi. Meie kõrval leidus olendeid, keda tavaliselt polnud näha, kuid kes endast erinevatel viisidel
2) esteetilised- lihtsalt ilusad vaated. 3) looduslikud- säilinud on looduslik mitmekesisus, haruldased liigid ning kooslused. 4) rekreatsioonilised- puhukust võimaldavad, kus saab või on jub arendatud turismi. 5) identiteediväärtus- paigad, mida hindavad kohalikud ise. Kõigile tuntud nn turismiobjektid, muuseumid, kirikud, lossivaremed. Samas on vähetuntud paiku, mis on olulised vaid kohalikele-kiigemäed, peoplatsid jne. Väärtuslike maastike määratlemine on üks Vabariigi Valitsuse 8. Juuli 1999 aasta korraldusega maavalitsusele koostada antud teemaplaneeringu ,,Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" planeeringuetapp ja alateema. Metoodika kohaselt on maastik inimese poolt tajutav ala, mis võib hõlmata ranniku ja siseveed, ning mille ilme määrab looduslik ja inimtegevus ning nende vastastikune mõju, objektide ja protsesside summa antud kohas antud ajahetkel. Kelle oma on maastik
2) esteetilised: lihtsalt ilusad vaated; 3) looduslikud: säilinud on looduslik mitmekesisus, haruldased liigid ning kooslused; 4) rekreatsioonilised: puhkust võimaldavad; kus saab või on juba arendatud turismi, nii väliskülaliste kui kohalike jaoks; 5) identiteediväärtus ehk väärtus kohalike jaoks: paigad, mida hindavad kohalikud ise; kõigile tuntud nn. turismiobjektid, muuseumid, kirikud, lossivaremed. Samas on vähetuntud paiku, mis on olulised vaid kohalikele - kiigemäed, peoplatsid jne. 187. Maastike hindamine. Maastiku hindamise olemus ja probleemid. Hindamise tõlgendused. Hindamise kvaliteedi kontrollimine. Hinnangute mõõtmine. Hindamise olemus: Inimese või mingi inimrühma mingisse objekti (esemesse, nähtusse, omadusse) suhtumise väljendus; Eristatakse hinnangu subjekti (hindajat), objekti (hinnatavat), alust (mõõdupuud) ja laadi (positiivne, negatiivne, neutraalne);
annaabi.ee 
