Ajalugu: Restoran valmis 2009 aastal koos uue Ühiselamu ja hotelliga. Tegevusalad: Toitlustamine, catering, eritellimused. Kasutatavad ressursid (hooned, ruumid, seadmed, tööjõud): Hooneks on Õppehotell ja ühiselamu, kasutatakse esimese korruse ja keldrikorruse ruume, tööjõuks on õpilased ja õpetajad. Hinnatase: toidud kaalutakse 1 kg on 7 Ettevõtte kliendid: Õpperestoranis on oodatud kõik kliendid kes soovivad meil lõunatada. Pakume tellimisvõimalust ka peolaudade ja cateringidele. On võimalik tellida ka kulinaariatooteid. Tegevuse üldkirjeldus : Toitlustamine SWOT: 2 Tugevused: Tooted on kohapeal valmistatud, tooted on odavad, odav tööjõud. Nõrkused: Vähe välikliente, tööd ei jätku sest 11-ks on kõik tehtud. Ohud: Õpilased võivad varastada Võimalused: Kui oleks rohkem reklaami oleks rohkem tööd ja köögis võiks rohkem tööd olla. Tooted ja teenused:
Püssirohukelder, seekord õllerestoranina. 2. PILDID *SAAL *SCHRAMMI KAMBER *KATARIINA TUBA *SAAL 3. KÜSIMUS – VASTUS 3.1. Ettevõtte nimi, juriidiline nimetus ja aadress. Moonaladu OÜ Püssirohukelder Lossi 28 Tartu, 51003. Reg nr. 12303705 tel 372 7303 555, mobiil 56 508 134 Eelnevatel numbritel on kõige kindlam kontakti saada iga päev alates kella 11.30-st fax 372 7303 562 Erilisemate peolaudade tellimine, catering 7303563 [email protected] Arveldusarve: Pank: a/a: 334427820005 ; Danske Pank AS Eesti filiaal 3.2. Istekohtade arv. Restorani sees on 250 istekohti, aga suvel lisatakse õueterrass mis mahub veel 150 inimest juurde. 3.3. Menüü lühiiseloomustus. Menüü muutub kaks korda aastas nagu mooe reeglid ütlevad. Muutub enne suve hooaja ja lõppus. Menüüs leidub palju huvitavaid ja söögile kutsuvaid toitu
aedades kasvatama rõigast., kurkki, organdit, redist, sibulat, peterselli, kõrvitsat. Tasapisi jõudis nii mõnigi taim talupoja toidulauale. 19 sajandi lõpul sai hapukurk maitsvaks leiva kõrvale talupojale. Juba 19 sajandil sai hapukurk maitsvaks leiva kõrvaseks talupojal. 19 sajandi jooksul jõudis ka eestlaste söögilauale ka peet, mis säilis üle talve hästi. 20 sajandi algusest peale oli peet ja kõrvits äädika marinaadis salatina kuulus peolaudade juurde. Alles 1930 aastal hakati kasutama tomatit. Murrang eestlaste toidu kultuuris tõi kartul, mis sai põhitoiduks. 1781 anti välja esimene eesti keelne kokaraamat. Liha sõi talupoeg vanal ajal vähe. Peamine lihaloom oli siga, keda tapeti jõuludeks. Tehti põhiliselt suppi, looma jalgadest ja peast sülti. Vanim liha säilitusviis oli tuule ja päikse käes kuivatamine. Ainult pühateks ja pidudeks panti liha ahju. Eriti hinnati seapekki.
annaabi.ee 
