................................................................................... 4 Registreeritud abielu............................................................................................................... 5 Pulmapidu............................................................................................................................... 5 Peomenüü:.............................................................................................................................. 6 Peokava:................................................................................................................................. 7 TRADITSIOONILISED PULMAMÄNGUD............................................................................... 7 MÄNGUD................................................................................................................................ 9 Pulmatraditsioonid vanasti...........................................................................................
7 Kohalikud ettevalmistused Ülilühikese aja tõttu kujunes laulude õppimine väga pingeliseks. Maarahvale oli õppimisaeg kevadiste põllutööde tõttu täiesti ebasobiv. Tartumaal Maarja-Magdaleenas oli koorilaulu arendanud kooliõpetaja M.Sõbu, kes koondas segakooriks oma kooli õpilasi ja neidusid ka väljastpoolt. Otsustati laulupeost osa võtta ja selleks moodustati meeskoor, kes õppis lühikese ajaga peokava selgeks. Äksi kihelkonnas töötas üliagaralt valla koolmeister P.Bugmann, kes asutas pasuna- ja segakoori, ning hiljem meeskoori. Ka Kärkna koor võttis osa laulupeost Bugmanni juhtimisel. Üheks kindlaks tugisambaks oli Väägvere pasunakoor D.O.Virkhausi juhtimisel. See koor oli juba 30 aastat tegutsenud ja püsis eestis juhtival kohal. Väägvere pasunakoor koosnes 22 liikmest ning oli laulupeol silmapaistvaim puhkpillikoor. 1868 aastal asutas P
kanda. Kahtlemata oli see noore eesti koorilaulu maksimaalne saavutus, mis üllatas asjaosalisi endid ja laiemat üldsust. Kohalikud ettevalmistused Tartumaal Maarja-Magdaleenas oli koorilaulu arendanud kihelkonnakooli-õpetaja, Valga seminari kasvandik M.Sõber, kes koondas segakooriks oma kooli õpilasi ja neiusid väljastpoolt. Otsustati laulupeost osa võtta , ja selleks moodustas M.Sõber meeskoori, kellele õpetas lühikese ajaga peokava selgeks. Äksi kihelkonnas Kärkna Orgel töötas üliagaralt vallakoolimeister Paul Bergmann, kes asutas oma kooli ringkonnas pasuna-ja segakoori ning äratas nende tegevusega tähelepanu isegi väljaspool Äksi kihelkonda. Üheks kindlamaks tugisambaks laulupeol oli Väägvere pasunakoor D. O. Virkhausi juhtimisel. See kollektiiv oli juba 30 aastat tegutsenud ja püsinud eesti orkestrimuusikas juhtival kohal. Koorimuusikat
tähendas paljude jaoks laulude ümberõppimist ning selle koormusega poleks lauljad veel hakkama saanud (Palamets, Hillar 1994:8-9). Carl Robert Jakobson koostas koorilaulude kogumiku ,,Vanemuise kandle hääled". Raamatus on 5 laulu meeskooridele: ,,Miks sa nutad, lillekene?" ja ,,Meil aia äärne tänavas". Olid ka Kunileiu laulud ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind Surmani" ja Lydia Koidulalt ,,Mu isamaa, nad olid matnud". Raamat kahjuks aga laulupeoks valmis ei saa ja ei mõjuta peokava (Laulupeomuuseum). 8 Jannsenil tekkis Jakobsoniga repertuaariga seoses konflikt. Alguses oli Jakobson lubanud peo korraldamisele igati kaasa aidata. Vahetult enne pidu muutis aga meelt. Ta pidas repertuaari liiga saksapäraseks ning priiuse juubeli tähistamiseks ebasündsaks, sest tegelikku priiust polnud talurahvas veel saavutanud. Nii jäi ta peo ettevalmistamisest kõrvale ja asus hoopis vastasseisu (Palamets, Hillar 1994:9). Repertuaari jaoks valiti 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu
annaabi.ee 
