..............................................................3-4 TEKKEMEHANISM..........................................................4 MITTEHOMOGEENSUSEST..............................................4-5 UNIVERSUMI TEKKEST...................................................5-6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................7 AJALOOST 3 Sellist kiirgust mõõtsid esmakordselt Arno Penzias ja Robert Wilson 1964. a. ruuporikujulise raadioantenniga Crawford Hillis USA-s. See raadioteleskoop oli mõeldud küll vesiniku vaatlusteks meie Galaktikas, kuid oli ehitatud madala müratasemega ja seetõttu registreeris ka nõrka reliktkiirgust temperatuuriga ligi 3 K. Penzias ja Wilson said selle eest 1975. a. Nobeli preemia, sest reliktkiirguse avastamine oli kosmoloogiale pöördelise tähtsusega. Galaktikate maailma
siis kogu aine oli moodustunud aatomiteks ja footonid ei saanud enam ainega reageerida. Gaasiline vesinik on läbipaistev, seega on ka universum läbipaistev. Ikka veel oli kiirgus ja footonid, mis kiirgust tekitasid omasid energiat ja lainepikkust, mis vastab ainele 3000 kraadi juures. See energia spekter külmutati, footonid ei saanud enam mingisuguse ainega reageerida. Need footonid jätkasid liikumist kogu universumis miljoneid aastaid ja universum jätkas paisumist nende arvelt. Penzias ja Wilson kuulsidki just nende footonite häält. Iga footon suhtles viimati elektroniga või muu laetud osakesega 13,8 miljonit aastat tagasi, täpselt pärast Suurt Pauku ja alates sealt universum oli paisunud üle 1000 korra. Nähtava valguse footon kauguses, tuvastati nüüd kui footon, mille lainepikkus on mikrolaine vahemikus. See venitamine näitab, et mikrolaine taust on identne elektromagnet kiirguse omaga, mis iseloomustab objekti temperatuuriga 2,7 kraadi üle absoluutse nulli
· 1948 George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse teooria (statsionaarseisundi teooria), mille järgi Universumi paisumisega kaasneb kõikjal uue aine pidev tekkimine, nii et Universumi tihedus ja struktuur jäävad muutumatuks. Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria. · 1965 Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse. · 1980 Alan Guth püstitas mõningate kosmoloogiaprobleemide lahendamiseks hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. · 1990. aastad teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata
1909 G. Marconi, London, panus raadiosidesse (saatja ja detektor) 1928 O. W. Richardson, London, termoionisatsiooni seadus dioodis 1947 E. V. Appleton, London, raadiolainete murdumine ionosfääris, Appletoni kiht 1974 M. Ryle, Cambridge, raadioteleskoopide apertuuri-süntees 1974 A. Hewish, Cambridge, otsustav osa pulsarite avastamisel 1993 R. A. Hulse, Princeton neutrontähtedest lähiskakspulsari avastamine, grav. lainete allikas 1978 A. A. Penzias, Holmdel, N. J. , R. W. Wilson, Holmdel, N. J. , kosmoloogiline kiirgusfoon 1901 W. C. Röntgen, München, X-kiirte avastamine 1914 M. von Laue, Frankfurt, X-kiirte difraktsioon kristallides 1915 W. H. Bragg, London, W. L. Bragg, Manchester, Kristalli struktuuri analüüs X-kiirte abil
Viimasest suurusest saab ligikaudu hinnata temperatuuri käiku paisuvas Universumis ja niiviisi ka selle väärtust praegu. Täpse väärtuse temperatuurile Universumis käesoleval hetkel saab aga vaid mõõtes kosmoloogilist reliktkiirgust, mis avaldub vaatlustes ülimalt ühtlase ürgtekkelise kiirgusfoonina (lainepikkus vahemikus 1mm-10cm) ja vastab musta keha kiirgusele temperatuuril 2,7 K. Kiirgusfooni avastasid 1965 Arno Penzias ja Robert Wilson, kes said kõnealuse avastuse eest 1978 Nobeli Mäsikapreemia. See kiirgusfoon on niivõrd ühtlane kõikides suundades, et moodustab omapärase maailmaeetri, mille suhtes saab määrata taevakehade, sealhulgas ka Maa ja Päikese absoluutseid kiirusi ürgmateeria suhtes. Säärased kiirused on kujunenud taevakehadel ja nende süsteemidel omavahelise gravitatsioonilise külgetõmbe mõjul, mis erinevana varases Universumis valitsevast tõuketungist, viib
mudeli (nn Einsteini mudeli). · ALEKSANDER FRIEDMAN konstrueeris 1922.aastal teoreetiliselt tänapäeva kosmoloogia aluseks oleva mudeli (Friedman´i mudeli). · GEORGE GAMOW püstitas 1948.aastal paisuva Universumi "Kuuma" mudeli, selgitamaks elementaarosakeste vastastikmõju ja aatomite tekkimist varases Universumis. · EDWIN HUBBLE avastas vaatuslikul teel 1929.aastal kosmoloogilise punanihke (Hubble´i seaduse). · ARNO A. PENZIAS ja ROBERT W. WILSON avastasid 1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis pärineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid). Kosmoloogiliste mudelite teoreetilised alused · Üldrelatiivsusteooria (ÜRT), · Friedman´i mudel, mis järeldus ÜRT-st ja kosmoloogilisest printsiibist, · Elementaarosakeste teooria. Kosmoloogiliste mudelite vaatuslikud alused Kosmoloogiline printsiip:
kosmoloogilisest konstandist. · 1948 George Gamow, Ralph Alpher ja Robert Herman töötasid välja teooria, mille kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse teooria (statsionaarseisundi teooria), mille järgi Universumi paisumisega kaasneb kõikjal uue aine pidev tekkimine, nii et Universumi tihedus ja struktuur jäävad muutumatuks. Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria. · 1965 Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse. · 1980 Alan Guth püstitas mõningate kosmoloogiaprobleemide lahendamiseks hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. · 1990. aastad teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata. Kogunes andmeid, mis
humanismiga. Kui aga Jumalat enam ei tunnustata, kui eitatakse religiooni üldse, on tegemist sekulaarse humanismiga ehk sekulaarhumanismiga. 38. Kes avastas galaktikate punanihke? Mida see tähendab? Edwin Powell Hubble poolt 1929.a. avastatud galaktikate punanihke ehk nende pideva eemaldumise seadus meist. 39. Mida tähendab singulaarsus? Maailmakõiksus sai alguse olukorrast, mil "ruum oli punkt." 40. Mis on reliktkiirgus ja kes selle avastasid? Arno A. Penzias ja Robert W. Wilson, kes 1964. aastal avastasid kosmilise päritoluga mikrolainelise raadiomüra, mis ei pärinenud meie galaktikast, osutus hilisemate uurimiste käigus universumi tekke algusega seotud nn reliktkiirguseks. 41. Kui vana on universum? 100000-30000 aastat? 42. Kirjeldage Suurele Paugule (Big Bang) järgnenud sündmusi. Suurele Paugule ajahetkel 0 järgnes järgmine ajaline stsenaarium, mille vältel toimus
sajandil. Teooria poolelt avaldas Albert Einstein üldrelatiivsusteooria, mis sobis hästi kokku seniste tulemustega. Ka oli läbimurdeid vaatluslikus kosmoloogias. 1929. aastal avaldas Edwin Hubble oma mõõtmised galaktikate punanihete kohta ja võrdles neid galaktikate kaugustega, tõestades, et universum paisub. Universumi paisumine tähendab seda, et minnes piisavalt palju ajas tagasi, siis mingil hetkel asuvad kõik objektid ühes punktis ehk universum ei saa olla igavene. Arno Allan Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid 1964. aastal kosmilise reliktkiirguse, mis andis infot selle kohta, et universum on tõesti homogeenne. Mõõdetud kiirguse energia järgi leiti universumi kui musta keha temperatuur, milleks on 2,7 K. 20. sajandi lõpul on Hubble'i kosmoseteleskoop oluliselt avardanud inimeste silmaringi universumi kohta. Lisaks on see täpsustanud ka Edwin Hubble'i mõõtmisi. Tänapäeval on palju teleskoope nii Maa peal kui ka kosmoses, mis koguvad infot
raadiosagedusteni välja (Greene, 2011). Kuna nüüd arvati, et kui Suure Paugu teooria on õige, siis sai see tähendada vaid üht kõikjal olev ruum peaks olema täidetud loomise hetke footonitega. Matemaatiliste arvutuste kohaselt peaksid nad olema jahtunud peaaegu absoluutse nullini, mis tähendab, et nad peaksid olema spektri mikrolained. Sellepärast kutsutaksegi neid kosmilise mikrolaine taustkiirguseks. Selle ajani, mil Robert Wilson ning Arno Penzias hakkasid raadiokommunikatsiooni antenniga tegelema, oli taustkiirgus vaid spekulatsioon. Nimelt arvasid mehed alguses, et nende seadmetel on midagi viga, sest antenn püüdis kinni vältimatut taustmüra. Tegelikult ei olnud seadmed katkised ning järgnenud uurimine selgitas välja, et müra põhjustas kosmiline mikrolaine taustkiirgus (Greene, 2011). Tulles nüüd ajaloo juures tagasi multiuniversumi juurde, siis oleks kõige kergem võrrelda seda Sveitsi juustuga
tunnustatuim Suure Paugu (Big Bang) teooria, mille kohaselt maailmakõiksus sai alguse olukorrast, mil"ruum oli punkt." Sellist olekut nimetatakse singulaarsuseks. 40. Mis on reliktkiirgus ja kes selle avastasid? kosmilise päritoluga mikrolaineline raadiomüra, mis ei pärine meie galaktikast, hilisemate uurimiste käigus osutus see universumi tekke algusega seotud nn reliktkiirguseks ehk foonkiirguseks, mis pärines aastatest 100000-300000 pärast Suurt Pauku. Arno A. Penzias ja Robert W. Wilson 41. Kui vana on universum? 13,7 miljardit aastat 42. Kirjeldage Suurele Paugule (Big Bang) järgnenud sündmusi. 10/-33 sekundit pärast Suurt Pauku tekivad kvargid,10/-5 sekundit pärast Suurt Pauku hakkavad kvarkide kolmikud moodustama prootoneid ja neutroneid algab kvarkide 10/40 aastat vältav vangipõli. Vesiniku ja heeliumi tuumade süntees on 1-3 minutit pärast Suurt Pauku lõppenud. Esialgne universum oli
kohaselt kosmos on arenenud kuumast algolekust. Fred Hoyle töötas välja alternatiivse teooria (statsionaarseisundi teooria), mille järgi Universumi paisumisega kaasneb kõikjal uue aine pidev tekkimine, nii et Universumi tihedus ja struktuur jäävad muutumatuks. Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria. 46 1965 – Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse. 1980 – Alan Guth püstitas mõningate kosmoloogiaprobleemide lahendamiseks hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. 1990. aastad – teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata
annaabi.ee 
