Mõned lastest on omistatud mitmele jumalale või kangelasele, mõned neist peamiselt Arese rooma teisikule Marsile. Jumalate ja pooljumalate ning teiste kangelaste omavahelised suhted ja hierarhia oli väga keerulised ja tugevasti läbi põimunud. 1.Aglaulus 1.Alcippe 2.Aphrodite 1. Deimos 2. Eeros (mõnede allikate väitel) 3.Harmonia 4. Phobos 3.Cyrene 1. Diomedes 4.Harpina (või Stereope) 1. Oenomaus 5. Otrera 1. Penthesilea 6. Pyrene 1. Kyknos 7. Astyoche 1. Ascalaphus (ja Ialmenus) 8. Bistonis 1. Tereus 9.Rhea Silvia (Rooma mütoloogias ehk siis Marsi puhul) 1 Remus 2 Romulus 10. Tundmatute emadega 1. Antiope 2. Biston 3. Enyo 4. Eurytion 5. Hippolyte 6. Melanippe 7. Thrax Mõned neist järeltulijatest on ise seotud mitmete müütide või lugudega. Diomedes oli Traakia kuningas, kelle hobused sõid inimesi
Odysseus peab ületama Hadese jõed, Bloom käib surnuaias. Odysseust ahvatlesid sireenid, Bloomi baaridaamid ja prostituut, kelle peibutuste eest ta põgenes. Loo lõpuks jõuavad aga nii Bloom kui ka Odysseus koju tagasi. 47. Tooge näiteid Saksamaa romantismi autoritest ja nende antiigiteemalistest teostest. Johann Wolfgang von Goethe (Iphigenie auf Tauris) Friedrich Freiherr von Hardenberg (Novalis) Heinrich von Kleist (Penthesilea) Friedrich Schiller (Hektorlied) Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Der Eremit in Griechenland) 48. Võrrelge Odysseuse kujutamist kreeka eepikas ning Vergiliusel ja Ovidiusel. KREEKA Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; Euripides: Hekabe, Rhesos, Palamedes [fr]) Euripidese saatürdraama Kükloop ROOMA Seneca, Troojalannad Vergilius, Aeneis; Ovidius Kreeka eepikas nähti Odysseust kui 1
Üks nendest on ,,Robert Guiskard", mille peategelane on hästi traagiline .selle teose kallal töötas ta pikka aega. Tegelane on sitsiilia kuningaga kes asjatult võitleb. Peategelane mõtleb hästi, kuid halb saatus väänab viltu ta tegemised, st see on tüüpiline fatalistlik teos. Eeskujuks Shakespeare ja Sophokles, eesmärgiks püüelda antiigi eeskuju poole. Teine tragöödia on ,,Penthesiela" kus on kadunud kreeka ideoloogia, ja kreeklasi näidatakse kui barbaarseid. Penthesilea on amatsoonide kuninganna kes Achilleuse vastu võitleb. Lõpuks tapab ta tema ja viskab ta surnukeha koertele. See on saatuse iroonia mis on romantiline joon. Lõpuks mõistab ta et on Achilleust kogu aeg armastanud. Tähtis on siin see et ta ei vaatle hellase ajastut kui ideoloogilist vaid kui barbaarset ajastut. Eesti keeles on antud välja kleisti teos ,,Michael Kohlhaas". See jälgib saksa eepilist traditsiooni. Konseptsioon on
Paganluse idealiseerimine Kreeka kultuuri esiplaanile Parnaslased (Pariis, 19. saj) tõusmine Reaktsioon romantismi vastu (liigne Romantism: Saksamaa sentimentaalsus, kohatu sotsiaalne ja Novalis (Friedrich Freiherr von poliitiline aktiivsus) Hardenberg) Eksootilised ja klassikalised Heinrich von Kleist (Penthesilea) teemad Friedrich Schiller (Hektorlied) Théophile Gautier: l'art pour l'art Friedrich Hölderlin (Hyperion oder Antoloogia Le Parnasse Der contemporain (1866, Eremit in Griechenland) 1869, 1876) Keskused: Jena, Heidelberg Charles Leconte de Lisle, Théodore de Romantism: Inglismaa Banville, Sully Prudhomme, Stéphane
annaabi.ee 
