Fullereen 2. karbüün · Füüsikalised omadused lähtuvalt, kas grafiit või teemant. Täiesti erinevad. · Keemilised omadused reag. Metallidega, vesinikuga ja põleb. · Tähtsamad ühendid + kasutamine i. CH4 maagaas küte ii. CO vingugaa, süsinikoksiid küttegaas iii. CO2 süsinikdioksiid, süsihappegaas tulekustutid, karastusjoogid 7. Penteelid · Aatomi ehitus välisel elektronkihil on 5 elektroni. · Fosfori allotroopsed teisendid : i. Punane fosfor ii. Must fosfor iii. Valge fosfor P4 · Füüsikalised omadused · Keemilised omadused · Tähtsamad ühendid + kasutamine 8. Kalkogeenid : · Aatomi ehitus välisel elektronkihil 6 elektroni. · Hapniku allotroopsed teisendid i
veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses, pestitsiidide ja puidukaitsevahendite tootmisel, klaasitootmises ja puidu säilitamiseks. Arseen jõuab organismi toidu, joogi ja õhu kaudu kuna teda leidub keskkonnas igal pool. Arseeni omadused Arseen: (As) Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Arseenist üldiselt Nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast arsenikon 'mehelik, tugev'. Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast
Arseen - Mürkide mürk. Referaat. Teostaja : Ireene Roman. Juhendaja: Rein Ojasoo. Leisi Keskkool 2009 Arseen. As() poolmetall Arseen Aatomnumber: 33 Aatommass: 74,92160 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Füüsikalised omadused: Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Värvus: hall, hõbedase läikega Elemendi, ühendite kasutusalad: laserprinterid puidu immutamine
Fosfor Fosfor (phosphorus) (phosphorus) Laura LauraToodu Toodu Birgit Ritsbek Birgit Ritsbek Merilin MerilinJegers Jegers Karen Vapper Karen Vapper 10.b 10.bklass klass Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va lge fosfori krist kristaa llid on
mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastav. Kaltsiumvesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. Superfosfaati toodetakse Maardu Keemiakombinaadis. Fosforhappe neutraliseerimisel kaltsiumhüdroksiidiga tekib kaltsiumvesinikfosfaat, mida nimetatakse pretsipitaadiks. H3PO4+Ca(OH)2=CaHPO4+2H2O Pretsipitaat vees praktiliselt ei lahustu, kuid taimejuurte eritiste mõjul muutub ta lahustuvaks ja omastatavaks. 7. Penteelide rühm. Penteelid on V rühma peaalarühma elemendid N, P, As, Sb ja Bi. Need on kõik p-elemendid, mille aatomite väliselektronkihil on 5 elektroni, neist 2 elektroni s- orbitaalil ja 3 paardumata elektroni p-orbitaalidel (s2p3). Lämmastik ja fosfor on mittemetallid, arseen ja antimon on poolmetallid ning vismut on metall. Seega toimub penteelide rühmas üleminek: mittemetall--poolmetall--metall. Panteelide ja vesiniku ühendite üldvalem on EH3.
elektronkihtide arvuga elemendid. I II väike ehk lühike periood III IV V suur periood VI pikk periood VII lõpetamata periood Rühm perioodilisustabeli vertikaalne rida, mille moodustavad ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid. A rühm (peaalarühm) B rühm (kõrvalalarühm) I A leelismetallid IIA leelismuldmetallid IIIA trieelid IVA tetreelid VA penteelid VIA kalkogeenid VIIA halogeenid VIIIA väärisgaasid Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust ( s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). 13
anumaid. Tänapäeval põhjustab plii kui keskkonna prioriteetne saastaja erilist huvi. Vastavad tööstuslikud ja transpordist põhjustatud heitmed ületavad 400 tuhat tonni aastas, ohustades miljonite inimeste, eriti laste tervist. Selle mikroelemendi imendumine seedetraktist toimub lastel 3 korda intensiivsemalt kui täiskasvanutel. 3.13. 15. rühma elemendid (N - Bi): üldiseloomustus 15. rühm: lämmastiku alarühm (varasem nimetus: penteelid) Elemendid 7N, P, 15 As, 33 Sb 51 Bi 83 poolmetallid läheneb läheneb mittemetallile metallile väliselektronkihi konfiguratsioon ns2np3 ühendeis oksüd.-aste - III … V Rühma piires üleminek
annaabi.ee 
