Varaseimad pillid olid harf ja otseflööt. Muusikale omistati kasvatuses tähtis koht ning muusikateooria oli preestriseisuse salateadus. Süürias eelistati lärmakat ja meelast muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga šalmeid ja löökpillid. Muistsetele kreeklastele näis selline muusika aga kakofooniana (sobimatu ebakõla). Muusika kõla. Selline luule- ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes viie heli real - pentatoonikal. Pentatoonika on viiel helil põhinev helirida (tänapäeval kasutame enamasti 7-st helist koosnevat helirida). Pentatoonika annab muusikale erilise karge ja pingeta kõla. Vana-Kreeka muusika ehk antiikaja muusika. Vana-Kreeka kultuuris eristatakse nelja ajajärku: 1. arhailine ajajärk: 8.-6.sajand eKr; 2. klassikaline ajajärk: linnriikide õitseaeg 5.saj-st kuni Makedoonia vallutusteni 330.a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330
Varaseimad pillid olid harf ja otseflööt. Muusikale omistati kasvatuses tähtis koht ning muusikateooria oli preestriseisuse salateadus. Süürias eelistati lärmakat ja meelast muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga salmeid ja löökpillid. Muistsetele kreeklastele näis selline muusika aga kakofooniana (sobimatu ebakõla). Muusika kõla. Selline luule- ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes viie heli real - pentatoonikal. Pentatoonika on viiel helil põhinev helirida (tänapäeval kasutame enamasti 7-st helist koosnevat helirida). Pentatoonika annab muusikale erilise karge ja pingeta kõla. Vana-Kreeka muusika ehk antiikaja muusika. Vana-Kreeka kultuuris eristatakse nelja ajajärku: 1. arhailine ajajärk: 8.-6.sajand eKr; 2. klassikaline ajajärk: linnriikide õitseaeg 5.saj-st kuni Makedoonia vallutusteni 330.a-tel eKr; 3. hellenismi ajajärk: 330
Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning ja rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele erilise varjundi andsid teravakõlalised kahe toruga oboed ja löökpillid jne. Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet
komöödiate autor oli aga Aristophanes. Muusika Antiikajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumal oli muusik. Seetõttu ümbritsesid valitsejad muusikuid erilise austusega. Iga antiikaja rahva muusikakultuur oli erinev. Egiptuses näiteks armastati suursugust ja rütmiga laulu, kreeklastele näis aga muusika kahofooniana. Muusika kuulus kõikjal luule ja tantsu juurde. Muusika oli tavaliselt ühehäälne ja rajanes pentatoonikal. Kreekas oli antiikmuusika täiuslikult arenenud ja kõik vabad kodanikud pidid muusikat õppima. Eelistatud pillideks oli aulos ja lüüra. Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides mitmete jumalate auks muusikapidustusi. Eriti toredad olid Dionysose pidustused, mis toimusid kevadel. Seal olid muusikapidustuste tegelaste rongkäigud ning pillimeeste ja kooride võistlused. Keskaeg Keskaeg kestis XIII sajandist XIV sajandini
Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga oboed, löökpillid ja muud instrumendid. Vana-Kreekas õppisid muusikat kõik vabad inimesed, mõnes linnriigis isegi kuni kolmekümnenda eluaastani. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Lüüra ja kitara saatel esitati ülevaid lugulaule ja armastusluulet
annaabi.ee 
