toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Pensionite liigid: Vanaduspension Rahvapension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Pensionikindlustus: 1. sammas riiklik pension 2. sammas kogumispension 3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid: presidendile parlamendipension kohtuniku ametipension politseinik, prokuröri, riigikontrolli peakontrolörija ametipension kaitseministeerium Peretoetuste liigid Lapsetoetus L apsehooldustasu: üksikvanema lapsetoetus ajateenija lapsetoetus eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Ühekordsed peretoetused: elluastumistoetus sünnitoetus
tegevuses, et seda hinnatakse. Siin on jällegi väikefirmal oluline eelis. On selge, et personal töötab paremini, kui juhtkonnast lugu peetakse ja juhte hinnatakse nende kompetentsuse, õigluse ja tähelepanelikkuse eest. Informeeritus motiveerib paremini töötama. Palga kõrval ei tohiks unustada ka mitmeid muid kõrvalsoodustusi. Siia kuuluvad igasuguse tööohutus - , tervishoiu - ja enesetäiendusprogrammid, viisid firma kasumi jagamiseks, pensionilisad, puhkuste korraldamine ja muud mitterahalised soodustused. Mõnikord lisavad need töötajate palgale kuni 25...40 % ja neil on küllalt suur tähtsus soodsa õhkkonna ja suhtumise loomisel. Tihti arvatakse, et soodsate tingimuste loomine käib väikefirmale üle jõu. See ei pea paika ja tegelikult on väikefirmal tõhusa kaardipoliitika ajamiseks suurfirma ees isegi eelised : 10
eelarve 410 Sotsiaalkindlustustoetused 773 010 773 010 0 0 0 0 773 010 4102 Mittesotsiaalmaksutuludest makstavad pensionid, pensionilisad 773 010 773 010 0 0 0 0 773 010 ja -suurendused (a) 414 Presidendi ametipension (a) 773 010 773 010 0 0 0 0 773 010
motivatsiooni. Konkreetseid vorme on palju, abi andmise kriteeriumide alusel võib jaotada: tasumisvormi järgi, saajate ringi, osutamise sageduse, vajalikkuse astme, mõõtmisviisi, kulude arvestamise viisi, abi eesmärgi ja olemuse järgi. Abi osutamise eesmärkide ja vormide järgi jaguneb sotsiaalabi järgmiselt: *majanduslik abi (jõuluraha, haigustoetused, eluasemeabi, juubelikingitused jne.); *kindlustamine riskide vastu nii tööl kui igapäevases elus (pensionilisad); *eraelu korralduses oleva ebavõrdsuse tasandamine (perekonna lisatasud, sünni- ja abiellumistoetused); *vaimsete ja sportlike huvide rahuldamine (raamatukogud, koolitused, sporditoetused). Keskmiselt on ettevõtetes sotsiaalabi summad 10-15% kuupalgast, tavaliselt on need summad suurtes firmades ka suuremad. Abistamise motiivid on majanduslikud, sotsiaalsed ja eetilised. Võib välja tuua enamlevinud motiivid, need oleksid järgmised: *töötajate tööpanuse suurendamine;
annaabi.ee 
