Eesti Vabariigi pensionikogumissüsteemi järgi on inimesel võimalik valida endale kolme erinevat pensionisammast, kaks esimest neist on kohustulikud ja üks vabatahtlik. Kahjuks pole paljudel noortel ja isegi mõnedel vanematel inimestel aimugi, millised võimalused neil iseenda kogumisfondiga on. See, et meie riigis on toetatud pensionisüsteem, mis turvab iga pensioniealise ja ka noorema inimese huve, on kiiduväärne. Siiski tundub paljudele, et tal endal pole mingisugust võimalust oma pensionikogumist muuta. Tegelikult on igal inimesel arvestatav võimalus oma pensionisammaste rahakogumise võimalusi muuta ja parandada, kui sellesse vaid veidi süveneda. Tegelikult pension pole muud kui inimese tavapärane sissetulek seda pensionärile, kes enam tööl ei käi, kuid on elatud elu jooksul teinud riigi heaks tööd. Nagu ka tavapäraste sissetulekute kasutamise ja haldamise üle on inimestel laialdaselt võimalusi, otsustab ka pensionimaastikul oma sissetulekute üle inimene ise.
Paljudes varasemates uuringutes on ka püütud välja selgitada, milline on ideaalilähedane pensionisüsteem. Lääne-Euroopa riikide pensionisüsteemid on välja kujunenud juba 19. sajandi lõpul, 20.sajandi algul, endistel NSV Liidu riikidel on aga enne iseseisvumist olnud ainsaks pensioniks riiklik pension. Riikides, kus pensionisüsteemid olid juba loodud kasutati 3 peamiselt kahte tüüpi pensionikogumist: pool panustab töötaja, pool tööandja (koos riigipoolse subsiidiumiga) ja teine, mida finantseeriti maksude arvelt. Neist esimene on kasutusel näiteks Saksamaal ja teine Taanis. (Bonoli, 2000) Eri riikides töötamisel pensioni kogumine on tänapäeval maailmas suureks probleemiks. Üsna sage on see, et pensioni väljateenimiseks on vajalik töötada antud riigis teatud arv aastaid ning tihti oleneb pensioni suurus ka staazist. On ka riike, millel on
Võrreldes Eestiga on ELi liikmesriikides tööandjatele pandud ka märksa suuremad kohustused näiteks haiguspäevade kompenseerimisel. Levinud on ka mitmesugused kindlustused, sh pensionikindlus-tus. Viimane võimaldab tagada keskmisest kõrgema elustandardi pensionieas ning sõltub sellest, kui pika aja jooksul ja kui suuri sissemakseid pensionifondi tehakse. Ka Eesti ettevõtted on hakanud soodustama vabatahtlikku pensionikogumist ehk nn kolmanda pensionisambaga ühinemist, suuren-dades vastavate töötajate põhitasu mõne protsendi võrra. Seetõttu on mitmed ettevõtted küll kaalunud pensionikindlustuse raken-damist, kuid on Eesti seadusandlust arvestades sellest siiski loo-bunud. Levinud on ka mitmesugused muud kindlustuspaketid (elu-, õnne-tusjuhtumi-, reisikindlustus- jt kindlustused) organisatsioonile olulistel või ohtlikes töölõikudes töötavatele töötajatele. Mõnikord kindlustatakse töötajaid
annaabi.ee 
