President kuulutab riigieelarve seaduse välja. 17. Mis asjaoludel võib väita, et riigieelarve seadus on oluline? Riigieelarve alusel viib valitsus ellu oma poliitikat, riigitöötajatele makstakse palka, makstakse pensione, abirahasid, sotsiaaltoetusi. 18. Miks on riigieelarve tasakaal oluline? Riik ei läheks pankroti. Kulud ei tohi ületada tulusid. 19. Nimetage 2 riigieelarve tuluartiklit ja 2 olulisemat kuluaritliklit Tulud: tööjõumaksud pensionikindlustusmaks; tarbimismaksud käibemaks Kulud: riigivalitsemine; ühishüviste pakkumine VÕI sotsiaalkaitse, majandus, haridus, tervishoid
võrdne maksuprotsent kõigile- summa aga erinev Kaudne-sotsiaalmaks maksab tööandja 33% ( ei kajastu palgas) (13% haigekassa-ravikindlustus ja 20% pension) Otsene-maamaks Kaudne-hasartmängumaks Kaudne-käibemaks (20%) Kaudne-tollimaks Kaudne-raskeveokimaks Aktsiisid · alkohol · tubakas · kütus · elekter · pakend (ELis taaskasutatavad, ise ei tooda) Kindlustusmaksud · töötuskindlustusmaks · pensionikindlustusmaks Kohalikudmaksud · paadimaks, loomapidamise maks · reklaamimaks, parkimismaks · teedesulgemise maks · mootorsõiduki maks VAESUS Probleemideks: · nälg · ei saa tööle · keele oskamatus- tõrjutus · toodab vaesust · kasvav kuritegevus · terviseprobleemid Tootlikus on kinni madala haridusega tööjõus, kapitalis, tehnoloogias. Vaesus on kas : · suhteline ( 60% mediaan palgast ?!)
tööd alustama ning tegelevad aktiivselt töö otsimisega. Kuid eraldi tuleb välja tuua, et tööjõu alla ei loeta inimesi, kes on heitunud ehk kaotanud lootuse leida tööd ning ei tegele aktiivse tööotsimisega. 1.2 Tööjõumaksud ja –kulud Tööjõumaksudeks loetakse makse, mis arvestatakse töötaja brutopalgast maha ning mis laekuvad riigile maksutuludena. Nendeks maksudeks on tulumaks, töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmaks. Tööjõukulude alla lähevad tööandja personalikulud ehk tööandja kulud oma töötajate eest, mis nagu tööjõumaksud, laekuvad riigile maksutuludena. Tööjõukulud koosnevad palgalistest ja mittepalgalistest kuludest. Palgaline kulu on töötaja brutopalk ning mittepalgalised kulud on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Mittepalgaliste kuludena võib veel välja tuua ka järgnevad kulutused, mida tehakse töötaja eest: töötaja koolituskulud,
Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks Mootosõidukimaks (sh raskeveokimaks) Reklaamimaks, parkimistasu, müügimaks (kohalikud maksud) 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 1) Riiklikud maksud kehtestatud riigi poolt, finantsressursid lähevad riigile. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik. Riiklikud maksud on nt tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, hasartmängumaks, raskeveokimaks, tollimaks, töötuskindlustusmaks, pensionikindlustusmaks Erandlik on maamaks kehtestanud on riik, kuid tulud laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga on maksustatud kogu maa. 2) Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus, tulud lähevad omavalitsuse kassasse. Kohalikud maksud on nt reklaamimaks, parkimistasu, müügimaks, (üldised, kaudsed) lemmikloomamaks (sihtotstarbeline), paadimaks Erandlik on maamaks kehtestanud on riik, kuid tulud laekuvad täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse