iga-aastaselt 2. Kogutud on summa(10-50), mis vahemikku 20 088 kuni 100 440 krooni. Raha on võimalik välja võtta regulaarsete maksetena otse pensionifondist, mida kutsutakse ,,fondipensioniks". Fondipension on inimese ja pensionifondivalitseja vaheline kokkulepe, mille järgi saab inimene perioodilisi makseid pensionifondist. Pensionifondist raha saades müüb inimene tagasi pensionifondi osakuid, mida ta on aastate jooksul ostnud. Fondipension saab läbi siis, kui kõik osakud on pensionifondile tagasi müüdud. Sõltuvalt inimese vanusest jääb fondipensioni kestvus vahemikku vähemalt 2 kuni 12 aastat. 3. Kogutud on (üle 50-kordse) üle 100 440 krooni. Inimene saab sõlmida lepingu enda poolt valitud kindlustusandjaga, mille alusel teeb kindlustusandja inimesele perioodilisi makseid kuni eluea lõpuni. Sellist lepingut kindlustusandjaga kutsutakse ,,pensionilepinguks". Pensionilepingu sõlmimisel lõpeb inimese suhe pensionifondiga, sest kogu kogutud summa
LHV L 17 579 19 326 36 905 6,09 % SEB 7034 10 669 17 703 2,92 % 15 Konservatiivne Allikas: EVK Pensionikeskus 2011. (Autori koostatud) Enim on liitujaid Swedbank K3 pensionifondiga, mis on kasvustrateegiaga fond. Kokku on 2010 aasta seisuga liitunud 206 660 inimest, mis on 34,08% kõigist liitujatest. Swedbank K3 pensionifondile järgneb SEB progressiivne pensionifond, mis on samuti kasvustrateegiaga fond. Fondiga on liitunud 136 712 inimest, kellest 64 843 on mehed ja 71 869 naised. Kolmandal kohal on Swedbank K2 pensionifond, mis on tasakaalustatud strateegiaga fond. Liitunuid on 61 083. LHV panga pensionifondidest on enim liitutud LHV Pensionifond L'iga, mis on samuti kasvustrateegiaga fond. Liitunuid on 36 905.
prognoositakse 2,5 tööealist pensionäri kohta. Selge on see, et sellistes tingimustes finantseerimiskoormus kasvab ning edukamalt toimib mitmel võimalusel baseeruv pensionisüsteem, kusjuures üksikisiku enda konkreetset panust ja vastutust hakatakse üha enam tähtsustama. Toome siinkohal välja mõningad meetmed, mis aitavad piirata riiklike sissemaksete tõusu : · tuleks tõsta ametliku pensioniea määra · muuta pensionifondile antava riikliku toetuse taset · vähendada riiklike hüvitiste kulutusi · valitsused peaksid soodustama individuaalsete säästusüsteemide arenemist · laiendama tööandjale tuginevaid ning erapensionisüsteeme Alates 1985. aastast on kõik EL riigid, välja arvatud Taani ja Holland, pensionireformi ellu viinud või selle läbinud. Enamik neid reforme on toonud kaasa riiklike pensionihüvitiste
annaabi.ee 
