Lähenedes inetusele, muutub ta süngeks ja kurvaks, pöördub tagasi ega sünnita. Rasedale naisele ja juba pakutavale ilu palju, see vabastab ta suurtest sünnitusvaludest. Sünnitamine on igavene ja surematu, mis võib avalduda surelikus vormis. Kui püüelda tuleb surematust koos hüve omamisega, siis hüve pidev omamine ongi armastuse objektiks. Ka surematus on armastuse objekt. Eros on jumala Porose ja sureliku naise Penia poeg. Ta on alati vaene ja kaugeltki mitte kaunis. Ta on mühaklik ja näotu, paljajalgne ning kodutu; alati ta vedeleb ilma tekita kuskil põrandal, magab uste ees või tänaval, lageda taeva all, ning oma ema tõelise pojana on ta alatasa puuduses. Isa mõjul on ta aga üha ilusat ja head jälitamas, mehine, uljas ja reibas, osav jahimees, kange riugaste sepitseja, püüdleb arukuse poole, on taibukas, tegeleb kogu elu filosoofiaga, on
Esiteks leiavad nad, et Eros pole ei jumal ega inimene, vaid midagi vahepealset, „võimas daimon“ (213). Eros on jumalate ja inimeste vahendaja, kes omandab lausa kosmoloogilise tähtsuse: „et ta asub keskel, täidab ta nende vahel asuva ruumi, nii et universumi ühendab seesmine side“ (213)[4]. Tänu sellistele daimonitele-vahendajatele ongi võimalik ennustamine (manteia)[5]. Diotima räägib uue müüdi Erose sünni kohta. Tema isa on jumal Poros[6] ja ema on Vaesus (Penia). Sellest ka Erose kahetine loomus. Ühest küljest on ta vaene, mühaklik ja kodutu, teisalt aga taotleb ta aina ilusat ja head, on mehine, uljas ja reibas, taibukas ja taidurlik. Ta pole „ei surelik ega surematu, vaid võib ühel ja samal päeval õitsele puhkeda ning elada … kuid samas ka surra ja vastavalt oma isa loomusele taas ellu ärgata“ (214). Eros on filosoof, kes erineb nii võhiklikust lollist kui ka juba tarkust omavast jumalast (215).
1 mis pole ilus, tingimata olema inetu, ja mis pole hea, osutuma halvaks."Hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab Eros seda, millest ta puudust tunneb. Filosoofid on nõnda tarkuse ja võhiklikkuse vahel. Eros on aga armastus kauni vastu, nii et Eros peab paratamatult olema filosoof, filosoofi koht on aga keskel. Põhjuseks on siin ka Erose päritolu. Poros ja Penia. Armastuse muud liigid - rahaahnus jms, mida ei nimetata armastuseks - kõik armastavad. Harmoonias sünnitamine - ka luuletusi jms. Sünnitatakse igavese elu pärast. Ilus keha - selle kaudu hakkab nooruk mõistma kõiki ilusaid kehasid ja ei taanda ilu ainult kehale, vaid hakkab nägema ilusaid hingesid. Lõpuks ilu enda mõistmine. Armastuse tee. Kes aga on sünnitanud ja üles kasvatanud tõelise vooruse, võib saada meelepäraseks jumalale ja enam kui keegi teine surematuks. 2