kilevesi, - mulla osakeste ümber olev nõrgalt seotud veekiht vaba vesi, - kapillaar ja gravitatsiooniline vesi gravitatsioonivesi- hoitakse kinni gravitatsiooni jõududega kapillaarvesi- hoitakse kinni kapillaarjõududega toetuv kapillaarvesi- kapillaarvesi mis tõuseb põhjaveest üles rippuv kapillaarvesi,- kapillaarvesi mis ripub ülevalt alla (sademed) sorptsiooniliselt seotud vesi- raske lõimisega mullas kus kapillaarid on nii väiksed, et mahub ainult seotud vesi pendulaarvesi,- liivas ja kruusas kus kapillaar puudub, hoitakse vett kinni osakeste kokkupuute kohtades põhjavesi,- vettpidava kihini jõudnud nõrguv gravitatsiooni vesi ülavesi, - kiirelt liivadest läbitungiv vesi mis jääb pidama alumisele liivsavile mulla veemahutavus, - mulla võime pidada vett kinni maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk
Kapillaarvesi-pinnase tühemikke, kivimite poore jt lõhesid osaliselt või täielikult täitev vesi, mis püsib seal pindpinevusjõu toimel. Leidub kapillaarvöös Toetuv kapillaarvesi-kujuneb põhjavee kohale ja moodustab nn. kapillaarvöötme, tema on oluline kõrge põhjaveetasemega gleistunud-, glei- ja soomuldades Rippuv kapillaarvesi-moodustub sademeist ja juurdevoolanud pinnaveest ning kujutab endast enamiku muldade põhilist veevaru Sorptsiooniliselt seotud vesi- Pendulaarvesi- Põhjavesi-on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülavesi-ehk õrrevesi on ajutine põhjavesi aeratsioonivööndi vett halvasti läbi laskvail mulla- ja kivimikihtidel. Võib põhjustada näivleetumist ja gleistumist 2)Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Kolloid = kolloidid on mulla kõige väiksemad osakesed, mille keskmine läbimõõt on
gravitatsioonivesi. 45. gravitatsioonivesi - raskusjõu toimel liikuv vesi 46. kapillaarvesi - kuulu vaba vee hulk ning on kapillaarjõudude mõjul mullas ebakorrapäraselt liikuv 47. toetuv kapillaarvesi - tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest ülespoole 48. rippuv kapillaarvesi - vesi, mis tekib mullas pärast sademeid 49. orptsiooniliselt seotud vesi - peaagu liikumatu ja taimede poolt raskesti omastatav 50. pendulaarvesi - liiva ja kruusa muldades kapillaarvett mehaaniliselt kinni hoitud vesi 51. Põhjavesi - tekib kui nõrguv gravitatsioonivesi jõuab vettpidava kihini ning küllastab sellel kihil oleva mulla 52. ülavesi - 53. mulla veemahutavus - mulla võime vett kinni pidada 54. maksimaalne e. täielik veemahutavus - näitab suurimat vee hulka, mida muld suudab mahutada 55. kapillaarne veemahutavus - näitab suurimat toetuva kapillaarvee hulka, mida muld suudab
annaabi.ee 
