Koolis sellel päeval tunde ei toimu tervele koolile. Kõik saabuvad päevale sportlikus riietuses ja reipalt. Kaasa arvatud ka KÕIK õpetajad, sest õpetajatele pakume samuti sportlikku tegevust/võistlusmomenti/rõõmu spordist. Kõik see toimub õues, uuel multifunktsionaalsel väljakul. Klassijuhatajad liiguvad oma klassiga kaasa. Need kes klassijuhatajad ei ole, saavad samuti spordipäeva raames ülesanded. Spordipäev algab rivistuse, tervituste ja soojendus ringiga, millele järgneb pendelteatejooks. *Pendelteatejooksu võistkonnad tuleb esmaspäeval 21. septembril kõikidel klassidel komplekteerida järgmiselt 5 poissi+5 tüdrukut(tüdruk tohib vajadusel asendada poissi). Alustab tüdruk ja lõpetab poiss vestiga. Pendelteatejooksude järjestus on järgmine, alustame vanematest klassidest ja lõpetame noorematega. Arvestust peetakse nii nagu allpool on välja toodud. 1. 10-12 klass (10 klass moodustab kaks võistkonda ja 12 klass moodustab kaks
1. Millised järgmistest näidetest on seotud millegi võnkumisega: a) hakklihamasina väntamine; b) nätsu närimine; d) pendelteatejooks; g) käsisaega saagimine? 2. Millised kehad kuuluvad võnkesüsteemi, milles saab võnkuda niidi külge seotud kivi? Kivi, niit, hoidev ese 3. Too näiteid vabalt võnkuvatest kehadest. Vedrupendel, niitpendel, pillikeel 4. Too näiteid sundvõnkumistest. Millised välised jõud neid esile kutsuvad? Pendli ja vedrupendli võnkumine, õmblusmasina nõela ja autokolvi võnkumine. Pendli paneb liikuma inimene, autokolvi paneb liikuma plahvatus mootoris. 5
kahel jalal, maandud kahel jalal. 3) Hüppa kõrgele, kui sa lähed üle nööri. 4) Seisa nööri otsas nii et nöör on jalge vahel, kas sa jõuad hüpata teise nööri otsa. 5) Tee nöörist erinevaid kujundeid ja hüppa siis. MÄNG: (pane torbikud paika) Lapsed peavad võimalikult erinevate hüpetega minema ühest saaliotsast teise. Iga tähise juures lähevad uue hüppeliigutusega edasi. Lõpp. 7. Kolm erinevat teatevõistlust. !! 1) Pendelteatejooks – kaks võistkonda, kes jagunevad omakorda kaheks. (Grupi jaotamine, valitakse välja kaks „pealikku“, kes on seljaga teiste suunas ja hakkavad ütlema, vasakult 3, paremalt 1 jne) 2) Numbrite väljakutse – kaks võistkonda, igaühel oma number. Number ühed, tõusevad püsti, jooksevad jooneni, tagasi istuma, tagant läbi. Natuke hiljem, muudan raskemaks. (9:3; 4*1; 3*2 jne)
veeremine turjale ja tagasi. 5 – 7 aastased Kõnd jalatõstega ette, taha, kõrvale, väljaastega, pöia sirutamisega, ristsammudega, „kurekõnd“, suletud silmadega edasi-tagasi, pikad sammud 3 suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Jooks põlve-ja sääretõstejooks, jalatõstega ette, selg ees, üle takistuste, kiirjooks 30m, süstikjooks 2x10m, üle takistuste, vastupidavusjooks, teatejooksud, pendelteatejooks, 200m jooks mõõdukas tempos. Hüppamine kaugus-ja kõrgushüpe otsehoolt, hüplemine külg ees kahel jalal üle takistuse, käärihüplemine, kükist hüpe üles, sügavushüpe, harkiristi hüplemine, 30-40 hüplemist, hüplemised hüpitsaga. Pall viskamine kõrvale, püüdmine, üles käteplaks ja püüdmine, topispalli viskamine üle nööri, kaugusvisked paigalt ja jooksult. Söötmine rinnalt, põrkesööt, visked korvi. Rahvastepall.
• Võnkesagedus- Võnkumisel ajaühikus sooritatavate täisvõngete arvu nimetatakse võnkesageduseks. • Hälve ja võnkeamplituud- Võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist nimetatakse keha hälbeks. Maksimaalset hälvet ehk suurimat kaugust tasakaaluasendist nimetatakse võnkeamplituudiks. Küsimused • Millised nendest näidetest on seotud millegi võnkumisega: a) hakklihamasina väntamine; b) nätsu närimine; c) ketta heitmine; d) pendelteatejooks; e) pesutriikimine; f) kruvi keeramine; g) käsisaega saagimine? • Millised kehad kuuluvad võnkesüsteemi, milles saab võnkuda niidi külge seotud kivi? • Too näiteid vabalt võnkuvatest kehadest. • Too näiteid sundvõnkumistest. Millised välised jõud neid esile kutsuvad? • Vedru otsa riputatud raskus teeb kolme minutiga 360 võnget. Arvuta võnkumiste periood ja sagedus. • Niidi otsa riputatud kivi kallutati tasakaaluasendist 10 cm kõrvale ja pärast
annaabi.ee 
