2) Ressursipõhised uued ettevõtted 3) Oskuspõhised uued ettevõtted 4) Kolhoosidest väljakasvanud (abitöökojad, remont) 5) Endisaegsed suuremate ettevõtete filiaalid 7. Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades: 8. Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused eesti maakohtades: • Elanike töö-alane liikuvus on Eestis viimasel kümnendil kiiresti kasvanud • Põhiliseks geograafiliseks suunaks on pendelränne maalt linna • Samas on pendeldajate kasv olnud kiirem linnast maale TÖÖ-ALASE PENDELRÄNDE KASVU PÕHJUSED: 1. Töökohtade kasv teenindussektoris, 2. Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas 3. Majandusarengu ja rahvastiku ning töökohade koondumine suurematesse linnadesse ja linnapiirkondadesse üldse Eeldatavad suundumused: • Toimub töökohtade ja tööjõu kontsentratsioon linnapiirkondadesse;
40%, aastal 2009 u 32%. Teise haridustasemega töötuid oli aastal 1991 50% ja aastal 2009 60%. Kolmanda haridustasemega töötuid oli aastal 1991 10% ning aastal 2009 8%. Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused Eesti maakohtades Elanike töö-alane liikuvus (pendelränne ja töölkäimise kaugused) on Eestis viimasel kümnendil kiiresti kasvanud. Põhiliseks geograafiliseks suunaks on pendelränne maalt linna, samas on pendeldajate kasv olnud kiirem linnast maale (seotud linnapiirkondade laienemisega). MAARAHVASTIK (L9) Maakohtade rahvuslik koosseis. Eestlaste vähemusega vallad. Rahvuslikult koosseisult elavad maal enamasti eestlased. Eestis sündinud mitte-eestlasi ning mujalt pärit rahvast on vähe (u 10%). Eestlaste vähemusega vallad on nt Peipisiääre vald (eestlasi 10%), Piirissaare vald (eestlasi 17%). Maarahvastiku muutuste suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja
20.saj algupoolelt. Mudeli aluseks olid järgnevad eeltingimused: ühtlane maapind, ühtlane pääs linna keskusesse, üks keskus, vaba konkureerimine elamuturul, korralik transport, heterogeenne rahvastik, rahvastiku kasv ja linna füüsiline arenemine keskusest perifeeria suunas. Mudelis on 5 vööndit, kus elasid erineva sotsiaalse, etnilise, kultuurilise ja majandusliku taustaga inimesed: * I Keskus; * II Üleminekuvöönd; * III Tööliste kodude vöönd; * IV Elamispiirkonna vöönd; * V Pendeldajate vöönd. Sellest Chicago morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel Tulemuseks saadi viiest vööndist koosnev 20saj alguse ideaallinn. (vt joonist) . 1 Esimene vöönd Ärikeskus (pangad, bürood, kaubandus- ja lõbustuskohad). Teine vöönd Kergetööstus e üleminekuvöönd ( tehased, odavam kinnisvara, taandunud elupiirkonnad). Kolmas vöönd alamklassi elupiirkond (on kauplusi, asuvad madalapalgalised töölised