Kangaid kooti kindlast järjekorras: Ühel talvel kedrati lõnga, millest kooti järgmisel talvel kangas, millest valmistati voodilinad. Linast kangast kooti kuni kümme küünart päevas. Kangast pleegitati lumel. Voodi magamiskotid kooti triibulised. Sokid, kindad ja sukad kooti käsitsi. Seda õpetati tüdrukutele juba nooreseas. Õmblemine oli aga rändrätsepate töö. Neid telliti ka kojuu ja lasti õmmelda kogu perele. Meeste pemiseks talviseks töörõivaks olid villased pikad püksid, kuub ja vest. Lisaks kanti pööratud kraega kampsunit- seda sai kanda ka vesti all. Jalatsid olid pastlad ja jalarätid. Pealisrõivaks kanti töö juures lambanahkset kasukat. Käes olid villased kindad, külma ilmaga ka kaks paari. Peas kanti lambanahkset läkiläkit. Töörõivaid kanti viimase võimaluseni. Naised kantsid talvel villast seelikut, külma ilmaga kahte. Lisaks kantsid nad
Eestis kasutuskõlbmatuks muudetut ligikaudu 30 tuhat hektarit põllumaad.Praegu saadakse põlekivi põletamisel üle 95% Eestis toodetavast elektrienergiast. Liikide hävimine ja looduskaitse Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid.Mõned on kohastunud elavad haruldastel kohtadel(kindlatel saartel)ning koosnevad mõnest populatsioonist.ohustatud on ka suured kiskjad,kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume.Vähesuses on süüdi loomade palju küttimine. Pemiseks ohuteguriks on inimtegevus.Inimasustus on enamjaolt koondunud maakera piirkondadesse,kus kliima on mõõdukalt soe. Rahvastiku kiire kasvamine toob kaasa paratamatult paljude liikide elupaikade vähenemise. Looduskaitse-üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine Keskkonnakaitse-ühiskondlike,riiklike ning rahvusvaheliste abi nõude süsteem looduse üksikobjektide ja organismide elupaikade kaitseks,looduse tasakaalu
7 Suuraju koor. (2.4.9) Suuraju koor on NS-i kõrgeim osa, suuraju koore paksus on 2-4 mm. Arvukad käärud ja vaod annavad suuraju koorele üllatavalt suure pindala. Suur neuronite arv ja liigiline mitmekesisus. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. (2.4.10) • Tähekujulised rakud- moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid isel lühikesed jätked, mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende pemiseks funkt on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne organitele ja püramiidrakkude talitluse integreerimine • Püramiidrakud- neil on pikk aksion, mis väljub koorest valgeainesse. Valgeaines moodustavad püramiidrakkkude aksionid assotsiatsiooni-, komissuraal- ja projektsioonikiud. Püramiidrakkude peamised funkt on eferentsete impulsside genereerimine ning nende suunamine oma aksonite kaudu
annaabi.ee 
