.................................................................... 21 Sissejuhatus II Maailma sõja ajal käis Saksa sõjaväest läbi umbes 60 000 eesti meest. Paljud sattusid sinna mobiliseerimise tagajärjel kuid osa neist läks sinna ka vabatahtlikult. Olenemata sellele, et Saksa okupeeris Eesti olid enamik eestlastest Saksa poolel ja seda Venemaa range kommunistliku reziimi pärast. Lähtuti põhimõttest - hädakorral võib Kuradi väljaajamiseks kasutada ka Peltsebuli abi. Paljud lootsid, et kordub 1918. aasta situatsioon kus mõlemad Eestit okupeerinud suurriigid, Venemaa ja Saksamaa, kurnavad ennast sõjas vastastikku välja ja nii avaneb ehk võimalus Eesti iseseisvuse taastamiseks. Eesti iseseisvus oli eesmärk, mille nimel tasus võidelda ja püüda Eesti piire uue Nõukogude okupatsiooni eest kaitsta. 3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?
aastal. Pierre Vallini süüdistasti nõidumises ning inkvisitsioon võttis ta kinni. Talle ei lubatud kaitsekõnet ning teda piinati korduvalt. Kohtumõiustmise protokollis seisab, et ta tunnistas ,,priitahtlikult" üles, mis äraseletatult tähendab, et teda piinati, toodi piinakambrist välja ning anti valida, kas ta tunnistab priitahtlikult üles või läheb piinakambrisse tagasi. Pierre tunnistaski, et oli kutsunud appi Peltsebuli, kummardanud teda ja maksnud talle andamit. Ta oli teeninud Saatanat kuuskümmend kolm aastat, salanud ära Jumala, trampinud jalgade alla krutsifiksi ja sülitanud selle peale ning ohverdanud omaenda pisikese tütre Saatanale. Ta oli korrapäraselt ,,Sünagoogis", kus oli astunud sugulisse vahekorda Peltsebuliga, kes oli võtnud tütarlapse kuju see on küll harukodne-, ning kus tema ja teised nõiad olid söönud süütulapsukese ihu.
Chantefleurie tõusis äkki üles ja hakkas mööda Reimsi tänavaid ringi jooksma, karjudes: «Mustlaste laagrisse! Mustlaste laagrisse! Seersandid, nõidu põletama!» Kuid mustlased olid läinud. Oli pime öö. Oli võimatu neid jälgida. Teisel päeval leiti Gueux' ja Tilley vaheliselt nõmmelt, kaks penikoormat Reimsist eemal, suure lõkke ase, mõned Paquette'i lapse lindid, mõned veretilgad ja kitsesõnni-kut. Oli just öö vastu laupäeva. Küllap mustlased pidasid seal nõmmel Peltsebuli seltsis oma sabatit ja panid lapse nahka, nagu muhameedlaste pool kombeks. Kui Chantefleurie neist hirmsatest asjadest kuulis, ei hakanud ta nutma, vaid liigutas ainult huuli, nagu oleks ta tahtnud kõnelda, kuid ei saanud. Järgmisel päeval olid ta juuksed hallid. Ja kolmandal päeval oli ta kadunud.» «Tõesti kole lugu,» ütles Oudarde, «see võtaks isegi burgundlasel vee silma!» * «Ma ei imesta nüüd sugugi,» lisas Gervaise, «et teil mustlastehirm nõnda veres on!»
annaabi.ee 
