Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised Saarmad, naaritsad, mingid, hülged, kassid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org - E.Pihu Meie kalad olelusvõitluses - E.Pihu, A. Turovski Eesti mageveekalad www.loodusajakiri.ee Kalastaja käsiraamat" Valgus 1971, Tallinn
Selts Columbiformes Selts Cuculiformes Selts Falconiformes Selts Gaviiformes käolised Pistrikulised Kaurlased Selts=Order Gruiformes kurelised Sugukond=Family Gruidae kurglased Sugukond=Family Rallidae ruiklased Selts=Order Pelecaniformes pelikanilised Sugukond Fregatidae Sugukond Pelecanidae Sugukond Phalacrocoracidae Sugukond Sulidae fregattlindlased pelikanlased Kormoranlased suulalased Selts Phoenicopteriformes flamingolised Selts Piciformes Selts Podicipediformes rähnilised pütilised
Kalakotkas kalakotkas kalakotkaslased haukalised Rabapistrik pistrik pistriklased pistrikulised Teder teder faasanlased kanalised Sinikael-part part partlased hanelised Tuttpütt pütt pütlased pütilised Kormoran kormoran kormoranlased pelikanilised Rukkirääk rääk ruiklased kurelised Kiivitaja kiivitaja tülllased kurvitsalised Piiritaja piiritaja piiritajalased piiritajalised Suur-kirjurähn kirjurähn rähnlased rähnilised Öösorr öösorr öösorlased öösorrilised Kägu kägu kägulased käolised
- NS kõrgelt arenenud - õhkluud - õhuke marras- ja pärisnahk - alusnahk paks - sulestik - hambad puuduvad toidu haaramine ja kinni hoidmine noka abil - pugu - laulukõri ANATOOMIA JOONIS: (lind) SELTSIDE VÕRDLUS: SUGUKONDADE VÕRDLUS: 57 O hanelised anseriformes F partlased O pelikanilised pelecaniformes F fregattlindlased F pelikanlased F kormoranlased F suulalased O flamingolised phoenicopteriformes O rähnilised piciformes O pütilised podicipediformes · väikesed kuni keskmise suurusega · veelinnud
Selts kiivilised – väikesed, kana suurused. Tiibadest säilunud vaid tillukesed jätked. 4 varvast. Leiavad toitu haistmise abil N. kiivi 15 Lennuvõimelised linnud: Selts pütilised – keskmise suutrusega veelinnud. Kehvad lendajad. N. tuttpütt, hallpõskpütt ja sarvikpütt. Selts toruninalised – sõõrmed avanevad torujate moodustistena ülanokal. N. rändalbatross Selts pelikanilised ehk sõudjalalised – võrlemisi suured veekogudeäärsed linnud. Maapinnal liikumine neil vaevaline, varbad ujulestadega ühendatud. Pika noka alanoka harude vahel mahukas kurgukott. N. roosapelikan , järvekormoran Selts toonekurelised ehk karklinnulised – väga pikad tagajäsemed, pikad varbad, pikk painduv kael ja enamasti pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis
N. kiiverkaasuar, emu. Selts kiivilised väikesed, kana suurused. Tiibadest säilunud vaid tillukesed jätked. 4 varvast. Leiavad toitu haistmise abil N. kiivi Lennuvõimelised linnud: Selts pütilised keskmise suutrusega veelinnud. Kehvad lendajad. N. tuttpütt, hallpõskpütt ja sarvikpütt. Selts toruninalised sõõrmed avanevad torujate moodustistena ülanokal. N. rändalbatross Selts pelikanilised ehk sõudjalalised võrlemisi suured veekogudeäärsed linnud. Maapinnal liikumine neil vaevaline, varbad ujulestadega ühendatud. Pika noka alanoka harude vahel mahukas kurgukott. N. roosapelikan , järvekormoran Selts toonekurelised ehk karklinnulised väga pikad tagajäsemed, pikad varbad, pikk painduv kael ja enamasti pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis
annaabi.ee 
