korral moondab isiku täiesti tundmatuks. Kuid näo varjamine on muutunud teisejärgulisemaks, nii et sageli värvitakse põgusalt või üksnes meigitakse tugevamate värvidega. Peamine on ikkagi ilusaks maskeerimine. Tavaliselt on maskeeritute välimuses ka midagi ajastukohast näiteks 1980. aastatel multikate eeskujul ninaotsa punaseks värvimine. Linnades maskeeruti 20. sajandi lõpul ka igasuguste poe- või omavalmistatud maskide abil peletisteks, igasugusteks loomadeks, kuraditeks ja nõidadeks. Pikkade sajandite vältel on kujunenud välja palju lokaalseid erijooni, kuidas kadriks täpselt käidi ja mida tehti. Veel 20. sajandil ei käidud Setumaal näiteks üldse kadriks ja kadrilauludki on neil eeskätt hilisemal ajal koolist ja naabritelt õpitud. 4 Mida kadrid tegid Algselt käisid vaid tüdrukud maskeeritult perest peresse
on riietutud naisteks. Maskid pole jõulised, vaid on pigem naispoolt esindavad ja õrnad. Kadrisante on enim seostatud tagasipöörduvate esivanemate hingedega, mis omakorda tingib riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidi, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, ilustatud 20. sajandil rohkete lintide, lehvide, litrite, helmeste jms. Linnades maskeeruti 20. sajandi lõpul igasuguste poe või omavalmistatud maskide abil tänapäevasteks peletisteks, igasugusteks loomadeks, kuraditeks, nõidadeks või hoopis peeneteks daamideks. Kadripere Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle tarvis kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt", eriline kaltsudest vms.
Hüvasti. Väljub. OPHELIA: Oh püha taevas, heida talle armu! HAMLET tuleb tagasi. HAMLET: Ja kui peaksid mehele minema, siin on sulle kaasavaraks paras needus: ole nii karske kui jää, nii puhas kui lumi, laimust ei pääse ikkagi. Käi kloostrisse, kao, hüvasti. (Sammub edasi-tagasi.)Või kui sa pead just mehele minema, siis võta lollpea, sest targad teavad liigagi hästi, mis peletisteks teie nad teete. Kloostrisse! Kähku! Hüvasti. Tormab välja. OPHELIA: Taeva väed, tehke ta jälle terveks! HAMLET tuleb veel kord tagasi. HAMLET: Olen kuulnud ka teie võõpamiskunstist - rohkem kui vaja. Jumal on andnud teile ühe näo, teie aga teete endale teise, te keksite ja keerutate, lillutate ja nunnutate ja püüate oma lihahimu esitada lihtsameelsuse pähe. Kurat, mul on sellest rohkem kui villand, see
teha, funktsiooni väärtust igal kohal on võimalik ennustada teda ümbritsevate väärtuste abil. Siiski võib ka pidev funktsioon välja näha väga hüplik ja näiteks leidub pidevaid funktsioone, millel ei leidu üheski kohas tuletist [lk 320] – neile ei saa üheski punk- tis tõmmata puutujajoont! See avastati alles 19. sajandi lõpus ning nii mõnigi tähtis matemaatik nimetas selliseid funktsioone peletisteks. Pidevuse trikk: funktsioonist ratsionaalarvude funktsioonini reaalarvudel* Pidevast funktsioonist võime rääkida ka ratsionaalarvuliste funktsioonide korral: sel juhul on lihtsalt kõik piirprotsessid defineeritud ainult ratsionaalarvude hulgal. Näiteks arvude puhul defineerisime arvu astme ainult ratsionaalarvuliste astenda- jate korral ja tulemuseks oli pidev funktsioon ratsionaalarvudel [lk 110].
annaabi.ee 
