Väärisgaasid Koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas
Lihtioonide tekke määrab aatomite elektronstruktuur. Kvantitatiivselt iseloomustatakse ioonide tekkimise võimet ionisatsioonipotentsiaali ja elektroafiinsusega. Leelis ja leelismuldmetallid, millel on väike ionisatsioonipotentsiaal, moodustavad ka kõige kergemini ioone. Teistel elementidel on tavalistes tingimustes ioonide moodustumine vähetõenäoline, sest see on seotud suure energiakuluga. Suure elektronafiinsuse tõttu moodustavad lihtioone eelistatult VII rühma pelemendid. Elektroni liitumisel hapniku, väävli, süsiniku ja teiste aatomitega eraldub energiat. Teise elektroni liitumine ja mitmelaengulise aniooni moodustumine on elektronide omavahelise tõukumise tõttu seotud suure energiakuluga ning pole seetõttu energeetiliselt kasulik. Näiteks ühe elektroni liitumisel hapniku aatomiga eraldub 1,47 eV, teise elektroni liitmiseks on aga vaja kulutada 8,3 eV energiat. Seetõttu on lihtioonidest koosnevaid ühendeid vähe
arvu ja seetõttu massiarvu poolest. Rühmas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule: · suureneb aatomi raadius ehk väliskiht kaugeneb tuumast ja · väheneb tuuma mõju väliskihi elektronidele on hõlpsam loovutada elektrone kasvab elementide metallilisus. Elemente võib elemente liigitada selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: selemendid (IA, IIA) pelemendid (IIIAVIIIA) delemendid (siirdemetallid Brühmades) felemendid (lantanoidid ja aktinoidid) Nõnda on võimalik elektronvalemist ka üpris palju lisainfot välja lugeda. Näiteks elektronvalemi lõpp ...4s23d104p3 annab kohe informatsiooni, et element asub 4. perioodis, on aga pelement ning asub VA rühmas, kuivõrd väliskihil on 5 elektroni. s ja p elemendid ehk Arühmad
Lanktanoidid (4f) Aktonoidid (5f) Näited: Zn: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 2 3p 6 4s 2 3d 10 O: 1s 1 2s 2 2p 4 1 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 8 Pt: 1s 2s 2p 3s 3p 4s 3d 4p 5s 4d 5p 6s 4f 5d Na: 1s 1 2s 2 2p 6 3s 1 felemendid selemendid delemendid pelemendid · Elemendi keemilised omadused määrab ära peamiselt väline elektronkiht. · Perioodilisusseadus keemiliste elementide ja nendest moodustunud lihtainete ning ühendite omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust. · Oksüdatsiooniaste tegelikkuses ei eksisteeri. Temaga iseloomustatakse keemiliste elementide omadusi. O.a
annaabi.ee 
