· Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel kaladel nagu haug, väiksem. Kui kala ära keeta ja tal nahk maha võtta, näeme, et lihased koosnevad liistakutest. Neid nimetatakse müomeerideks. Nad on eraldatus üksteistest sidekoelise kihiga. Ka ristlõikes näeme, et lihased koosnevad sidekoega eraldatud kimpudest, mis omakorda on koondunud 4 suuremasse rühma. NB!!
erineb oluliselt õhu murdumisnäitajast. Õhus on raske olla nähtamatu läbipaistvuse tõttu, sest tänu valguse murdumisele ja peegeldumisele näeme me tahket objekti ka siis, kui ta on täiesti läbipaistev (valgust ei neeldu üldse) - olgu klaas kuitahes puhas, klaasikildu näeme ikkagi! Vees on palju parem nii murdumisnäitajate sarnasuse kui ka madala valgustatuse tõttu - nõrgas valguses on läbipaistvuse tõttu nähtamatu olemine palju efektiivsem - ja selline kohastumus on paljudel pelaagilistel selgrootutel ka välja kujunenud. Siiski pole läbipaistvus sedavõrd üldlevinud, nagi ehk naiivselt võib-olla arvata võiks. Üks põhjus on selles, et päris läbipaistev ei saa organism olla - vähemalt silm peab valgust neelama (olemaks silm!) ja ka seeditav toit ei ole läbipaistev. Kui läbipaistev loom toitukski vaid teistest läbipaistvatest elukatest, ka siis poleks soole sisu varsti enam läbipaistev. Seda sellepärast, et läbipaistvad koed kaotavad selle omaduse
kobras Eesti jõgedesse). (brutoproduktsioon). Tavaliselt loetakse Karpkala Euroopasse- Hiinast ja Jaapanist produktsiooniks aga ainult juurdekasvu juba roomlaste poolt sisse toodud. ilma ainevahetuskuludeta. Vikerforell pärit Põhja-Ameerikast, nüüd PELAAGILISTEL LIIKIDEL üle maailma levinud. ARVUTATAKSE MAHU- JA BENTILISTEL PINNAÜHIKU KOHTA. · Vekogude kasutamine, kaitse ja P/B koefitsent- sama liigi produktsiooni ja taastamine biomassi loetakse teatud tingimustel · Kõige levinum orgaaniline konstantseks. veereostus tuleb inimese ja tema poolt
h. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. i. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. j. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste n. lihaste osatähtsus suurem (makrell, tuunikala), paiksematel ja vaid kiireid söste egevatel o. kaladel nagu haug, väiksem. p. Kui kala ära keeta ja tal nahk maha võtta, näeme, et lihased koosnevad liistakutest. Neid q. nimetatakse müomeerideks. Nad on eraldatus üksteistest sidekoelise kihiga. Ka ristlõikes r
annaabi.ee 
