ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946. ja siberist tagasi pääses ta 1954. aastal. Järgmised viisteist aastat tegutses ta Tallinnas tõlkija, luuletaja ja erudeeritud esseisti- publitsistina, saades kirjanduse uuendajate peamiseks juhiks ja võimulähedaste kriitikute peksupoisiks. Tema 1958. aastal ilmunud esikluulekogu "Söerikastaja" järgi loetakse uue perioodi algust eesti luules, sellele järgnesid eraldi väljaandes satiiriline poeem, kolm luulekogu ja valikkogu. pärast seda on Kross siirdunud jäägitult proosasse. "Söerikastaja" 1958 "Söerikastaja" on luuletuste raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu.
pole Eestis veel juhtunud. Võib-olla tõesti pole olukord VEEL nii kriitiline ... Kuid võib ka nii olla, et Raag tegi filmi ennetamaks selliste sundseisude teket. Kogu filmi stsenaarium keerleb ümber pealtnäha tavalise koolipoisi Joosepi, kes tahab keskharidust omandada, et siis edasi ülikooli arvutitehnoloogiat õppima minna. Paraku ei ole kaasõpilased tema vastu sõbralikud, vastupidi ta on juba aastaid määratud klassi peksupoisiks. Viimasel õppeaastal lisandub klassinimekirja uus noormees nimega Kaspar, kes astub Joosepi kaitseks välja. Sellega seoses hakkab ta vastu klassi liidrile Andersile. Nii kerkibki esile võimuküsimus kas keegi julgeb Andersile vastu hakata ? Minule isiklikult andis see film palju mõtteainet. Siiski jäi küsimärgiks, miks poisid kooli ei vahetanud või politseist abi ei otsinud. Kui püüan vastust leida tegelaste käitumisest, saaksin
kolmpii" (1971). tsükkel "Eilne mees väljas" on ilmselt arbujate mõjuline, demonstreerides autori vormilist osavust, intellektuaalset haaret ja noorusliku kõrgvaimset esprii taotlust. Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946 ja siberist tagasi pääses ta 1954. Järgmised viisteist aastat tegutses ta Tallinnas tõlkija, luuletaja ja erudeeritud esseisti- publitsistina, saades kirjanduse uuendajate peamiseks juhiks ja võimulähedast kriitikute peksupoisiks. Tema 1958. aastal ilmunud esikkogu "Söerikastaja" järgi loetakse uue perioodi algust eesti luules, sellele järgnesid eraldi väljaandes satiiriline poeem, kolm luulekogu ja valikkogu. pärast seda on Kross siirdunud jäägitult proosasse ja teeninud nimelt sealt oma püsivad meriidid. Iseloomulikult käsitles kriitika noorautorist Krossi eeskätt satiirikuna. intelligentne, haritud ja läbilöögivõimeline Kross ruttas kritiseerima nõukogude elu ebakohtasid niivõrd, kui see võimalik
lõid sa kartma, et pead surema. Olgu siis ka sulle teada, et olen Apollon ja tulen sinu juurde Zeusi saadikuna, et sa asuksid tagasi oma kohale ja paneksid kreeklased jälle taganema! Tõuse! Mine lahingusse! Pea meeles, et olen sinu kõrval!" Nende sõnade juures tunneb Hektor, kuidas jõud tema musklitesse tagasi voogab, neid paisutades, tunneb, kuidas neri kiiresti veenides voolab. Ta tõuseb, surub oda kõvasti pihku, võtab oma kilbi, astub vankrile ja läheb tagasi oma peksupoisiks jäänud sõjaväe juurde. ,,Olen teiega, olen teiega!" müristab ta kõuehäälel. ,,Uuesti rünnakule, tublid troojalased! Peame ometi jõudma nende neetud laevadeni ja need põlema pistma! Minu järel!" Hektori ilmumine sütitab troojalastes jõudu ja indu; nad järgnevad talle ja panevad vaenlase jälle taganema. Taas kord muutub lahingu käik. Kreeklased, kes uskusid juba, et on võitnud, näevad, kuidas Hektor neile korraga peale tormab. Neid haarab hämmeldus ja seejärel hirm
annaabi.ee 
