riigimeestega seltsis Tallinna külastamise puhul jahil käinud.Koolimaja all võib veel praegu näha varem kinnimüüritud keldrikoopaid, kus rahva jutu järele olla tõrkujaid orje sisse müüritud, aga keegi pole vaevaks võtnud vaatama hakata. Selgemat tunnistust orjade nuhtlemisest annab pime piinakelder keskel maja all. Sääl on veel võlvitud laes näha kuus roostetanud raudrõngast,kuhu orje üles riputati. Peksupingid olla aga alles aastat kolmkümmend tagasi mõisa kartulivõtjad Muhu tüdrukud endale tulepuudeks katki saaginud. Nii räägivad vanad mõisateenijad, kes alles elavad. Ka ei puudunud majas tondid,isegi ühe koolipreili emagi alles kuusteist aastat tagasi rääkis minu isale, et tema ka näinud viirastust. Keegi uhke proua mustas kahisevas siidkleidis tulnud peale päikeseloojangut mööda koridori tema korteri ukse tagant mööda välisukse poole
Tema abikaasa oli Tallinna komandandi Ungern-Sternbergi tütar ning nende tütrest sai siinne lossiproua vürstinna Maria Gagarina. Vürst Nikolai Gagarini ning Maria pärijailt riigistati Põltsamaa loss ja mõis 1920. a. Eesti Vabariigile. 1905. aasta revolutsioonisündmused jõudsid ka Põltsamaale. Kõik 16-60 aasta vanused mehed käsutati lossihoovi, kus pidi tutvustatama keisri uut manifesti. Kui rahvast oli hulgaliselt kohale tulnud, suleti lossiväravad, toodi välja peksupingid ja vitsakimbud. Üheksa meest viidi Viljandisse mahalaskmisele ja kohalike mõisnike suunamisel anti peksukaristust paljudele piirkonna meestele. I Maailmasõja puhkedes paigutati lossi sõjavägi. Kuni mõisa ülevõtmiseni enamlaste poolt 1917. a. detsembris olnud loss üsna korras. Saksa okupatsiooni ajaks 1918. aastal oli loss "kirjeldamatu rüvetatud seisukorras", nagu kirjutab Karl Wilde, Põltsamaa lossi ja selle varanduste täievoliline valitseja 1925
I etapp; kuni 18. sajandi lõpp - Ei eristatud hälbiva käitumise vorme ega toimepanijaid vargaid ja vaimuhaigeid noori ja vanu koheldi samal viisil. - Domineeris kehaline karistus. - Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise, usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu. - Kohtumõistmine sulgus kohtumajja. - Tsentraliseeritud riik seadustega, mis määrasid karistatavad teod ja karistused. - Hälbiva käitumise kategoriseerimine. - Usk, et inimest on võimalik mõjutada teisiti käituma. III etapp: alates 1950ndatest
annaabi.ee 
