Kas eri tõugu sigade pekipaksus X1 oli statistiliselt oluliselt erinev? F-test 0,095078 P väärtus on suurem 0,05 t-Test: Two-Sample Assuming Equal Variances Tõug Tõug1 3 Mean 13,26 12,39 Variance 7,28 8,99 Observations 250,00 250,00 Pooled Variance 8,13 Hypothesized Mean Difference 0,000 df 498,00 t Stat 3,40 P(T<=t) one-tail 0,000 t Critical one-tail 1,65 P(T<=t) two-tail 0,001 P<0,05 t Critical two-tail 1,96 eri tõugude (tõug1 ja tõug 3) sigade pekipaksused erineb oluliselt tõugude vahel. Mitu põrsast saadakse pesakonnas rohkem või vähem, kui lihassilma läbimõõt (X2) suureneb 1 mm võrra. Regression Statistic...
p 5,7 MJ, 100.p 8,3 MJ .. 100g proteiini, 115.p 10,7 MJ .. 150g proteiini EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat energiat ja 450g proteiini. Nooremised peaksid tiinuse ajal juurde võtma 35-45 kg. Mittepiisavalt tiinuse jooksul kaalus juurde võtnud emisel ei ole piisavalt kehavarusid, nad lahjuvad imetamisel liigselt, nende ind pärast põrsaste võõrutamist lükkub edasi. Liigselt lahjunud on emised, kelle pekipaksus (P1) on alla 12 mm. NB! Raamatus, ei ole õiged. Tiine emise ülesanne on üles kasvatada looted. 18. Tiinuse anabolism. TIINUSE ANABOLISM Tiinete emiste kehamassi juurdekasv on tingitud: Viljastusproduktide kasvust, Eelneval imetamisperioodil ärakasutatud kehaainete taastumisest, Emise füsioloogilisest kasvust (noored emised), Tiinuse spetsiifilisest mõjust (tiinuse anabolism)
fenotüübiväärtusega. 54. Funktsionaalsed tunnused somaatiliste rakkude arv (SRA)- SSAV; sigivus; poegimiskergus; lüpsikiirus; kasutusiga; jt 55. Tunnuste majanduslikud kaalud Piimaveiste hindamisel : SPAV (suhteline piimajõudluse aretusväärtus) 50%; SVAV (suhteline välimiku aretusväärtus) 25%; SSAV (suhteline somaatiliste rakkude aretusväärtus) 25%; SKAV (suhteline koguaretusväärtuses) 100% seatõugude hindamisel: pekipaksus 84%; lihassilm 2%; massi-iive 14% 56. Valiku põhiparameetrid Valikutunnusteks sobivad need tunnused, millised vastavad järgmistele tingimustele: 1) tunnus peab olema pärilik 2) tunnus peab olema muutlik (varieeruv) 3) tunnus peab omama majanduslikku väärtust. 57. Valikuedu prognoosimine ühe tunnuse järgi valikus ühe tunnuse järgi avalduvad valiku põhiseisukohad. praktikas juhtub seda harva. ühte tunnust eelistatakse, kuid arvestatakse ka teisi. SE=h2*SD
3. Sigade nuumajõudlus. Kontrollnuumal fikseeritakse: 1. Keskmine massiiive (KMI) = perioodi juurdekasv/perioodi pikkus 2. Söödaväärindus kui palju kulub sööta 1 kg massiiibe kohta (3-3,5 kg) 3. Varavalmivus sigade vanus, millal siga saavutab 100 kg kehamassi 4. Sigade lihajõudlus. Lihajõudlust iseloomustab: 1. Tailiha sisaldus 2. Lihakeha pikkus (1 kaelalülist kuni häbemeluu kraniaalse otsani) 3. Pekipaksus mõõdetakse 4 kohast (turi, 6-7 roie, selja õhem punkt, lanne) 4. Sinkide suurus 5. Lihassilma suurus selja pikima lihase ristlõike pindala 6. Lihasuse indeks (LI) = pekk/lihas Tailiha % määramine: 1. viimase roide joonel 7 cm selja keskjoonest külje suunas x1 seljapeki paksus 1 x2 seljalihase läbimõõt 2. 11-12 roide vahel ehk 10 cm pea suunas mõõtekohast 1
annaabi.ee 
