Fekventatiivverbid piiksuma, hõikuma, karglema ja naljatlema väljendavad katkendlikku korduvat tegevust. Verbid plaksatama, käratama, naeratama, hüüatama, ohkama ja hõikama on momentaalid. Ta-kausatiivid eksima, sulatama, laeindama, sulistama väljendavad põhjustavat tegevust ja on tuletatud intransitiivsest verbist. Ta-faktitiivid laenutama, laiutama, julgustama, rühmitama on tuletatud noomenist. Pejoratiivid halvustussõnad. Tuletuskäik puur>puurima, tapeet>tapetima, kõblas>kõplama, haav>haavama, nööp>nööpima, klaar>klaarima nimetatakse otsetuletuseks e konversiooniks. Sõnamoodustusviisi omnibuss>buss, automobiil>auto, laboratoorium>labor, stipendium>stipp, kaitsepolitsei>kapo nimetatakse lühendamiseks. Liitverbid on liitsõnad, mille põhisõnaks on verb. Sõnu alahindama, eelregistreerima, ristküsitlema, kuumsuitsutama, rulluisutama, hädamaanduma peetakse liitverbideks.
rdonks `vabandust', issanda loomaaed `inimesed', kondiaur `lihasejõud', tigupost `harilik post vastandina elektronpostile'. 4. Iroonilistes sõnades peitub aga juba terav või mahendatud pilge, nt junkur `noormees, kavaler', tuhvlikangelane `naise valitsuse all olev abielumees', debiilmolufon `mobiiltelefon'. 5. Halvustava, laitva või põlgliku tähendusega on pejoratiivsed sõnad ehk pejoratiivid. Selliseid negatiivset suhtumist väljendavaid sõnu on eesti keeles nii tüvisõnade hulgas, nt loru, luhva, pastel `liiga pehmeloomuline inimene', kui ka tuletisi ja liitsõnu. Tuletistes võivad pejoratiivset tähendust kanda nii tuletustüvi kui ka tüvi ja liide mõlemad: -(a)rd lakard, kohmard, jõhkard, juhmard, logard, õgard, lõhvard, käpard, uimard; -is laaberdis, kooberdis, kooserdis, käperdis, lõhverdis, laterdis, vaterdis, paterdis, puterdis, pudrutis,
Mees- ja naissugu nt prantsuse, iiri, läti ja portugali keeles Ühis- ja kesksugu nt taani, rootsi ja hollandi keeles Elus ja elutu nt baski, sumeri ja paljudes indiaani keeltes Mõnes keeles võib olla ka üle kolme soo, nt luganda keeles on 10 sõnaklassi, mis sisaldavad mitmesuguse tähendusega sõnu. Sellest hoolimata on neid mõnikord pealkirjastatud järgnevalt: inimesed, pikad asjad, loomad, mitmesugused asjad, suured asjad ja vedelikud, väikesed asjad, keeled, pejoratiivid, infiniitivid, massisõnad. Morfoloogilised kategooriad Võrdlus e komparatsioon on omadussõnade morfoloogiline kategooria, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on eesti keeles kolm liiget: alg-, kesk- ja ülivõrre. Morfoloogilised kategooriad Arv e nuumerus on morfoloogiline kategooria, mis eristab üht mitmest. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna arvukategooria liikmeid Ainsus e singular e singular
annaabi.ee 
