meeldinud, siis osteti õlut või viina). 2.1.4 Pruuttüdrukud ja pruudivend Pruuttüdrukud (vallalised neiud) ja pruudivend (ei pruukinud olla tegelik vend, vaid ligem sugulane, vallaline mees) kuulusid mõrsja lähimaisse saatjaskonda, kes olid ühtlasi ka kaasanaise abilised. Pruuttüdrukute kohustuseks oli oma peiupoistele kinkima kindad, sokid või salli. Samuti pidid algselt pruuttüdrukud esimese pulmaöö veetma peiupoistega, mis hiljem aga asendus uue kombega: pruuttüdruk pidi peiupoisile roosi rinda kinnitama. Pruudivend oli juhtivaks tegelaseks mängudes ja pulmanaljades, samuti oli tema see, kes pruudi varastas, kui peiupoiss valvsuse kaotas. Söömine Lauda istuti järgnevalt: pruut ja peigmees kõrvuti keset lauda, peiu kõrvale isamees oma naisega, pruudi kõrvale kaasanaine kood pruuttüdrukutega. Ülejäänud pulmalised istusid sinna, kuhu said. Lääne-Eestis oli noorpaaril kohustuseks süüa ühisest nõust ning kinnastatud käsi. Tavaliselt ei
Esimesel pulmapäeval valmistutakse peiukodus sõiduks mõrsja koju. Sõiduvahendiks on hobune kelle järel on vanker. Hiljem liituvad ka teised pulmalised (autodega) pulmarongiga ainult pulmavanemad jäävad kindlasti koju. Pulmarong läheb suure müra ja käraga, hõisatakse ja helistati kelli. Peiupoiss ratsutab aeg-ajalt ümber pulmarongi. Kui pulmarong jõuab mõrsja maja lähedusse siis tehakse peatus ja peiupoiss jookseb saaja lähenemisest teatama. Peiupoisile pakutakse õlut ja anti kannuga kaasagi, saajarahva kostitamiseks. Kui kõik olid joonud, algas saajarahva sissesõit. Õue värav peab olema suletud ja värava taga ootab vakarahvas. Algab vastastikune laulmine ning esitatakse küsimusi nagu: kes on tulijad ja miks nad nii hilja tulevad. Teiselt poolt õigustatakse tulemist või siis vabandatakse hilinemist tõkkega teel. Peale seda algab sissesõiduloa kauplemine. Luba saadakse pärast lunaraha maksmist või passi ettenäitamist.
meeldinud, siis osteti õlut või viina). 2.1.4. Pruuttüdrukud ja pruudivend Pruuttüdrukud (vallalised neiud) ja pruudivend (ei pruukinud olla tegelik vend, vaid ligem sugulane, vallaline mees) kuulusid mõrsja lähimaisse saatjaskonda, kes olid ühtlasi ka kaasanaise abilised. Pruuttüdrukute kohustuseks oli oma peiupoistele kinkima kindad, sokid või salli. Samuti pidid algselt pruuttüdrukud esimese pulmaöö veetma peiupoistega, mis hiljem aga asendus uue kombega: pruuttüdruk pidi peiupoisile roosi rinda kinnitama. Pruudivend oli juhtivaks tegelaseks mängudes ja pulmanaljades, samuti oli tema see, kes pruudi varastas, kui peiupoiss valvsuse kaotas. 5 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 39. 7 Söömine Lauda istuti järgnevalt: pruut ja peigmees kõrvuti keset lauda, peiu kõrvale isamees oma naisega, pruudi kõrvale kaasanaine kood pruuttüdrukutega