kaklused ja joomine ning lapsena oli mees jäetud hoopis unarusse. Kõik need sündmused suunasid teda tema äsja sooritatud kuritööle, milles, tuleb välja, oli tal endal väga väike süü. Abstraktselt mõeldes aga inimesed näevadki ainult seda labast mõrtsukaks olemise fakti, mitte aga inimloomust ja teo tagamaid, mis on enamasti olulisemad, kui see tegu ise. Minu arust on see ka abstraktne mõtlemine ja alati tuleks vaadata ka tagamaades peituvasse infosse, kuna enamasti on põhjus seal, miks see esialgne tegu üldse aset leidis. See ongi minu arust abstraktne kui inimesed näevad lihtlabast tegu, kuid ei vaata seda põhjustanud perekondlikke ja ühiskondlikke mõjutusi. Teist liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see kui abstraheeritakse nn ,,üle". See toimub siis kui pannakse toime mingi üsnagi tühine tegu ja siis nähakse ja seotakse teise inimese
Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist(Dr. Hardorp). WALDORFPEDAGOOGIKA ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia
Kui aga ôppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pigeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. See vôib toimuda igas koolis. Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist(Dr. Hardorp). WALDORFPEDAGOOGIKA ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia
See tähendab, et Maad tabanud Marsi-suurune taevakeha pidi tiirlema Maaga samasugusel orbiidil, kuid oli ometi püsinud miljoneid aastaid, enne kui see Maaga kokku põrkas. Kuid selle selgitamiseks puuduvad praegu veenvad argmendid. Kui sõnaohtralt suure matsu eestkõnelejad ka ei kinnitaks, et nad on Kuu-nimelise mõistatuse lahendanud, ei vasta see tõele. Winston Churchilli sõnu korrates jääb Kuu ,,mõistatuses peituvasse saladusse mähitud keerdküsimuseks". 4 Andmeid Kuust Kuu on võrreldes Maaga väike. Tema läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 10 22 kg. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal, mis tähendab, et asjade kaal on Kuul ka kuus korda väiksem
annaabi.ee 
