positsioneerida. 2. Joonestada etteantud põkkõmbluse (II, V, Y või X ) kaksvaade ja tähistada keevis. 3. Joonestada etteantud nurkõmbluse kaksvaade ja tähistada keevis (kumer või nõgus õmblus, tehase või montaazkeevis, pidev või katkendlik õmblus, nähtav või nähtamatu keevis, ristlõike mõõt Euroopa või Ameerika süsteemis, kahepoolne vastakõmblus, keevis ümber detaili kontuuri). 4. Ümarpea, peitpea ja poolpeitpea neetliidete kujutamine eest-, pealt- ja altvaadetel standardite FOCT ja ISO alusel. 5. Ümarpeaneetide pikkuste arvutamine. 6. Erinevate pikkustega neetide märgistamine joonistel. V PUITKONSTRUKTSIOONE 1. Metallist kinnituselementide (poldid, naelad, puidukruvid, naaglid) leppeline tähistamine puitkonstruktsiooni joonistel ning positsioneerimine. 2. Puitelementide positsioneerimine selgitava joonise abil. 3
,rrl/l ffi'* 7 r OCT ts? s25t - t98t (El ste "4 r .)-l + -@ffi i=r+ 12. Joonestada l6igetele iimarpea, peitpea ja poolpeitpea needid O 36 mm m66tkavas 1:5 ning kanda vaadetele vastavate neet0hend0ste leppemdrgid. ./ / // / / ////ta ///l// G A '-w ,A '-F ru /'1- EY G ,,-N /ti
,rrl/l ffi'* 7 r OCT ts? s25t - t98t (El ste "4 r .)-l + -@ffi i=r+ 12. Joonestada l6igetele iimarpea, peitpea ja poolpeitpea needid O 36 mm m66tkavas 1:5 ning kanda vaadetele vastavate neet0hend0ste leppemdrgid. ./ / // / / ////ta ///l// G A '-w ,A '-F ru /'1- EY G ,,-N /ti
Keermesliited Keermesliited on detailide ühendamisel kõige rohkem kasutatavad liited. Keermestatud detailid moodustavad sisepõlemismootoritel kuni 80%, autodel kuni 60%. Keermesliited saadakse keermega varustatud detailide st poltide, kruvide, tikkpoltide ja mutrite abil. Käsitsi lõigatakse keeret keermepuuriga või keermelõikuriga. Polt On ümmargune varb mille ühes otsas on keere mutri jaoks, teises otsas aga pea. Pea võib olla kuuskant, poolümar, silindriline, või peitpea. Kruvi Sarnaneb poldiga, kuid tal pole mutrit. Keermetatud osa keeratakse detaili keermetatud avasse. Tikkpolt On kahest otsast keermestatud peata silindriline varb. Detaili ühendamiseks keeratakse tikkpolt erivõtme abil ühte liidetavasse detaili. Seejärel pannakse tikkpoldile järgmine liidetav detail ja keeratakse mutter peale. Tikkpolt liidet kasutatakse seal, kus detaili on vaja tihti lahti võtta ja detail ise on küllaltki paks. Mutrid
Rm Re N/mm² (Rp0,2 ) N/mm² 4.6 400 240 5.6 500 300 5.8 500 400 6.8 600 480 8.8 800 640 10.9 1000 900 12.9 1200 1080 Poldipeade kujud 1. Peitpea 2. Ümarpea 3. Kuuskant 4. Poolpeitpea 5. Silinderpea Materjal: • Teras – odav ehitusteras …roostevaba • Messing ja pronks • Titaan • Plast • Keraamika • Komposiit (sh süsinikkiud) • Alumiiniumi sulam (magneesiumist detailide ühendamiseks) Poltide ja mutrite materjal • Fosfaatimine – keemiline või elektrokeemiline kate, nõrk korrosioonitõrjevõime, autonduses mootori poldid ( keps ja plokikaas, kus nagunii korrosiooni pole)
meistrite tööoas,kellel on käepärast mitmesugused elektritööristad ja seadmed. · Puitlaastplaadi tüübeltõmmits-puitlaastplaadi silenurkseseotise tugevdamiseks võib kasutada serva sisse uputatud õõnsa ntugevalt puitu.nailontüübli abil.Kui kruvi sisse keerata, tüübel laieneb ning kinnitub tihedalt. · Üheosaline tõmmitskruvi-jämeda keermega kruvi tagab tugeva ühenduse ka ilma vastuseta. Kruvi väike peitpea on rispesaga või spetsiaalse võtmega keeratava kuuskantpeaga.Kruvile puuritakse ava ette, kuid peitpea süvitab end sisse keerates ise, välja arvatud kõva melamiinpealistuste puhul. · Kruvitüübliga tõmmits-kruvitüübliga tõmmitsat kasutatakse puidust puitplaatidest karkasside koostamisel.Mutter kinnitatakse ühe detaili külje sisse puuritud avasse ning jäme väliskeere hoiab seda seda tugevalt paigal.Teist detaili läbiv polt kinnitub mutri
13. Lauskultivaatori töövalmendus ja töö tehnoloogia. Töövalmendus seisneb komplektsuse, koostamise õigsuse, tehnilise ja tehnoloogilise seisundi kontrollimises ning tehnoloogilises seadistamises. Tehnilise seisundi kontrollimisel pöörata tähelepanu järgmistele kohtadele: 1) polt- ja lõhisliidete kinnitatus; 2) vannaste, survevarraste, käpahoidikute, raami deformeerimatus; 3) määrde olemasolu rattalaagrites; 4) käpa- või piitera (-otsiku) kinnituspoltide peitpea ei tohi ulatuda üle tööpinna (joonis 3.9); 5) käpa- või piitera lõikeservad olgu teravad: rohimiskäpa (hanijalgkäpa) lõikeserva paksus mitte üle 0,5 mm, kobestuskäpal kuni 1,0 mm; 6) reguleerseadised ja -kruvid liikugu vabalt. Tehnoloogiline seadistamine seisneb lauskultivaatori tööseadiste seadmises nõutud töösügavusele ja ühesugusele jäljevahele. Jäljevaheks nimetatakse tööseadiste poolt jäetavate vaokeste (jälgede) keskjoonte põikisihilist vahekaugust
annaabi.ee 
