jääb rakendamata, niisiis kasutatakse seda vormi juures, nagu mängulõbust. Paralleel tegelikkusest - kodanluse koroekihi mõttetu ja peenutsev elu (seda võib pidada peamiseks formalismi näiteks elus). Formalism on tugevalt seotud reaktsioonilise ühiskonnaga. Nad usuvad, et vorm on püsivam kui sisu, et vormist võib saada absoluutne vaim. Kodanliku kunstikäsitluse järgi seisneb loovus sisu ja vormi ühendavate traagelniitide peitmises. Muidugi ei saa need kaks konfliktis olla, seega pidi neist üks alla andma, sisu siis. Tulemuseks on vägivaldne "harmoonia" (mis põhines tõelise loominguprotsessi ümberpööramisel). Kuigi see harmoonia oli fiktiivne, on ta siiski harmoonia. See tähendab, et formalism ei pruugi tingimata olla sisu ja vormi vastuolu. Oleme ummikus. Vormi sisemisest struktuurist: Vorm ei teki ühe hoobiga, ta koosneb vormielementidest, mis reastuvad ja põimuvad suletud süsteemiks: kunstiteoseks
Koolivägivald on tänapäeval väga aktuaalne ja selle tagajärjed ei ole just naljakad, ka surma on saadud. Seda esineb igas riigis, igas koolis, nii vaimselt kui füüsiliselt. See on nähtus, millega aina rohkem õpilasi kokku puutub. Õpilaste vahel on füüsilist kui ka vaimset vägivalda päris palju. Sageli väljendub see tõukamistes, togimistes, pilkamistes, asjade äravõtmises ja peitmises. Kõik algab kodust. Ka lapse enesehinnangu loomine. Kui vanematel on madal enesehinnang, siis nad toodavad samasugust madalat enesehinnangut ka lastele. Samamoodi on ju ka õpetajatega, kes paigutavad end lastest kõrgemale nad siplevad tegelikult madala enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi. Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on
ühe osa rüütelkonna arhiivist. Komisjon Bengt Oxenstjerna eesistumisel süüdistas Patkulit selles, et ta oma saadikuaruandes oli fakte moonutanud, Maapäeval vastuvõetud "Liivimaa konstitutsiooni" ja "instruktsiooni" koostanud. Samuti süüdistati teda osavõtus nn "viie kapteni mässust" ja kuningale saadetud kuninga enda nimetatud kindralkuberneri kohta solvavate kirjade koostamises. Ka süüdistati teda rüütelkonna arhiivi ühe osa peitmises ja selles, et ta seda tagasi anda ei tahtnud. Patkul kõneosavusest hoolimata kaotas ta protsessi ja 17. detsembril langetas kohus otsuse Patkul kaotab parema käe, au, elu ja varanduse. Kõik tema kirjutised kästi ära põletada. Otsus pidi jõustuma kohe, kui selleks ajaks oli Patkul juba Rootsist läinud. Kui kuningas arvas, et tülikas vaenlane on langenud, siis ta eksis, sest alles nüüd võitlus algas. Vahemärkusena olgu öeldud, et see viie kapteni mäss