,,Mis moodi , sina selline äbarik saad meid aidata?" Kurjustas eit . ,,Saan , saan " vastas tigu ,,..sest mina tean suurt saladust kuidas teie võiksite saada endale ime kena ja särtsaka tütre ." ,,Luuleta aga " Ütles taat . ,,kust me selle tütre leiame ?" ,,Tee peate mind lihtsalt uskuma" vastas teoke . ,,Teil on talus noor sulane , tema saab teid aidata . Las ta läheb järgmisel täiskuu neljapäeval tumedate kaljude taha süngesse metsa . Keset metsa leiab ta kristalselge järve peitku ta ennast suure tamme varju ja oodaku. Täpselt keskööl tuleb järve kaldale lumivalge hunt , aga see pole tavaline hunt vaid libahunt . Hundi needusest päästmiseks ei tohi sulane karta vaid peab julgelt tamme puu tagant välja astuma ja minema libahundi juurde . Kui ta peaks kas või kordagi hirmu tundma , võib ta oma eluga seal samas hüvasti jätta . Julget ja vaprat hunt ei puutu . Ta peab panema leiva viilu noa otsa ja selle oma vasaku käega hundile ulatama . Kui ta
tellimustöö loomust, kuid ma ei usu samas, et priiuserüütel oleks pelgalt romantiliste kliseede varal konstrueeritud tegelane. (Velsker, 2002) 15 Teos ,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl" on vormistatud jällegi natuke eriliselt, nimelt on see kirjutatud nagu proosatekst: ,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl, või peitku ennast hoopis ta põues, sest nii on kindlamgi veel. See relv on terav ja särav, sest rändad ohtlikul teel, ja särav on sinu kuulsus ja terav su kartmatu meel. Kuid see relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl. See relv on ka imelik talisman, sest nii on kindlamgi veel." ***
vaid igatsuse mulle kinkind ta. Sa, väike tüdruk, usu, looda ikka, küll tuleb päev, mil õnnelikuks saad. Refr. On silmi siniseid ... Kui tulen üksi nende puude alla, mul sosistades lausub vana saar: Mis elus juhtuks, ära vannu alla, 23 tea, sinuga on armas silmapaar. Refr. On silmi siniseid ... Pistoda laul Paul-Erik Rummo / Uno Naissoo Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl või peitku ennast hoopis ta põues, sest nii on kindlamgi veel. See relv on ka imelik talisman, mis hoiab sind päeval ja ööl ja lõikab läbi kõik kütked, kütked, millesse satud sa teel. Ta jätab terveks, terveks vaid kütked, mis hoidmas teda sinu vööl. Neid kütkeid läbi tema ei lõika, sest nii on kindlamgi veel. Kust on ta sinu kätte jõudnud, seda sa ise ei tea. Mis lööke varjab ta ihutud tera, mis plaane varjab ta ehitud pea? Mis on küll selle meistri mõttes,
«Siis pole enam aega viita,» ütles ta kiiresti. «Enne hommikut veel peab loss meie .käes olema, siis tuleme ja aitame teil võita või surra.» Selle otsusega ratsutas käskjalg minema. Tasuja äratas mehed ja andis neile teada, mis oli sündinud. «Me peame kõhe tormi jooksma,» kõneles ta edasi, ja meeste pimedas kiirgavad silmad tunnistasid, et nad sellega nõus olid. «Sina, Käru Andres, võta kakskümmend meest, roni üle aiamüüri, kaks või kolm peitku end lossimüüri ääres põõsastesse, teised jäägu suvihoonesse seisma. Kui meie eestpoolt tormama hakkame ja vahid müüril teile selja pööravad, siis katsuge nad vaikselt maha pista. Ronige mööda kõrget käske üles, mille oksad üle müüri ulatuvad, ja hüpake müürile. Läheb see teil korda, siis saadan sinna rohkem mehi. Seni jookseme eestpoolt tormi ja katsume väravat lõhkuda.» 112 Vaikselt kui vaimud hakkasid mehed liikuma. Tormiredelid aeti püsti, kakskümmend meest
annaabi.ee 
