Referaat antud teema kohta täiendas minu teadmisi mitmekordselt. Minu referaadist võib leida kõike elektrimootori ja selle alaliikide kohta. Referaati koostades sain ka aru mootori olulisusest seadmetes. 6 Lisad Sellel joonisel on näha Sünkroonmootori tunnusjoon. Esimesel on näha, millline on sünkroontalitluses ja teisel käivitamise käigus. Sünkroonmootori ehituse joonis, mis on koos väljepoolustega (vasakul) ja peitepoolustega (paremal). 7 Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrimootor http://www.tthk.ee/MEH/Taiturid_3.html https://et.wikipedia.org/wiki/Universaalmootor https://et.wikipedia.org/wiki/Harjavaba_alalisvoolumootor 8
Kuna staatori magnetväli on pöörlev, siis rootori magnetväli (ja rootor ise) püüab liikuda pidevalt sellele järele. Mida suurem on nurk nende kahe magnetvälja vahel (teatud piirini), seda suurem moment mõjub masina rootorile. Sünkroonmootori töö põhiseisukoht on selles, et rootor "järgib" pöörlevat staatori magnetvälja, aga ei saa teda kunagi kätte. Sõltuvalt sünkroonmootori rootori kujust ja pooluste asetusest eristatakse väljapoolustega ja peitepoolustega masinaid. Esimesel juhul on rootori poolused selgesti eristatavad ning õhupilu on minimaalne pooluse kohal. Teisel juhul on rootori pind sile ning õhupilu on ühtlane kogu ulatuses. Väljapoolustega mootor töötab ka ilma ergutusväljata, see tähendab ilma ergutuseks kasutatavate püsi- või elektromagnetiteta. Sel juhul on tegemist nn reaktiivse sünkroonmootoriga ehk reluktantsmootoriga, mille töö põhineb õhupilu magneetilise takistuse (ehk reluktantsi) muutumusel rootori asendist.
Kui aga Rk>0, siis on tegemist 0,5..20kW- väikese võimsusega masinad, 20..250kW keskmisevõimsusega, üle 250kW suure võimsusega reostaatkarakteristikutega. masinad. Kasutusala järgi: 1) trafod 2) vooluliigi järgi (vahelduvvoolu ja alalisvoolumasinad) vahelduvvoolu 25.Rööpergutusmootori pidurdus- *Vastulülituspidurdamisel on vaja muuta ankru- või ergutusmähise järgi omakorda sünkroon(väljapoolustega, peitepoolustega) ja asünkroon(lühis ja faas) masinad 3) polaarsus vastupidiseks, selleks et muuta masinas tekkiv moment pidurdavaks. Tavaliselt lülitatakse ümber pisimasinad. ankrumähis, sest suure induktiivsusega ergutusmähise kommuteerimisel võib magnetvälja kiire muutus 12. Trafo tühijooks emj, ülekandetegur
Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole [4]. Joonis 4.2. Sünkroonmootori ehitus, väljepoolustega (vasakul) ja peitepoolustega (paremal) [4]. Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses. Seepärast on omaette problee- miks sünkroonmootori käivitamine otsevõrkulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroon- käivitusmähist. Sünkroonmasina kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmasina puhul toitepinge sageduse reguleerimine (vt. Joonis 4.3). 1 f = var
annaabi.ee 
