Seepärast on võistlustingimustele lähedaste reziimide kasutamine soovitav alles teatud ettevalmistuse etappidel. Põhimõtteliselt on vaja esmalt luua eeldused kiiruse avaldumiseks, alles seejärel kasutada maksimaalseid kiirustreeningu reziime. Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika Sportlase reageerimist liigutusliku tegevuse alustamiseks võib skemaatiliselt ette kujutada kui liigutuslikku reaktsiooni, mis koosneb peiteperioodist ja motoorsest ehk liigutuslikust komponendist. Reageerimise peiteperiood koosneb ajju tuleva informatsiooni (näiteks stardipauk) aktiivsest vastuvõtmisest, tema eesmärgipärasest ümbertöötamisest ja vastavate vastusliigutuste ülesehitusest (näiteks kiire lähtumine stardipakkudelt). Reaktsioonikiiruse täiustamise metoodikas lähtutakse analüütilisest lähenemisest: algul täiustatakse eraldi motoorset komponenti (liigutuste tehnikat) ja peiteperioodi aega, edasiselt parandatakse
Tänu sellele on malaaria levinud pigem maapiirkondades. Keskajal seostatigi seda haigust märgaladega ing. k. ague või marsh fever. Loomulikult on haiguse levik seotud ka majandusliku olukorraga malaaria levik on suurem pigem vaesemates piirkondades, kuna pole piisavalt vahendeid ega teadmisi, et sääsehammustust vältida.(http://en.wikipedia.org/wiki/Malaria) Huvitav on siinkohal see, et me ei tea veel piisavalt palju malaariatekitaja peiteperioodist, sest alles hiljutised uuringud Tansaanias näitavad, et mikroskoobiga uuritud inimestel on veres u. 1,9% aseksuaalset parasiiti ja 0,4 gametotsüüte, kuid kasutades QT-NASBA (quantitive nucleic acid secuencebased amplification) tervelt 32,5% aseksuaalseid ja 15,0 gametotsüüdi faasis parasiiti. (,,Malaria vaccines and their potential role in the elimination of malaria". Geoffrey A Targett* and Brian M Greenwood. Malaria Journal 2008, 7) Sümptomid ja haiguse kulg
funktsionaalset ja kokkuvõtvat valmisolekut. Seepärast on võistlustingimustele lähedaste reziimide kasutamine soovitatav alles teatud ettevalmistuse etappidel. Esmalt on vaja luua eeldused kiiruse avaldumiseks, alles seejärel kasutada maksimaalseid kiirustreeningu vorme. 6 1.2. Reaktsioonikiiruse arendamine Sportlase reageerimist võib üldjoontes ette kujutada kui liigutuslikku reaktsiooni, mis koosneb peiteperioodist ja liigutuslikust komponendist. Reageerimise peiteperiood koosneb ajju tuleva informatsiooni (näiteks stardipauk) aktiivsest vastuvõtmisest, selle eesmärgipärasest ümbertöötamisest ja vastavate vastusliigutuste sooritamisest (näiteks kiire lähtumine stardipakkudelt). Reageerimiskiirus on kaasasündinud ja vähe arendatav. Põhiline on tähelepanu ja keskendumisvõime parandamine (stardid erinevate signaalide järgi ja eri asenditest).
annaabi.ee 
