Enne nende teket ühinevad kahe eri seeneniidistiku või sama seeneniidistiku erinevad rakud. Ühinevad rakud on väliselt sarnased. Sugulise paljunemise eosteks on kott- ja kandeosed. 3.1. Kotteosed tekivad 8-kaupa ümmarguste või silindriliste eoskottide sees. Eoskoti lõhkedes eosed vabanevad. Eoskotid asuvad harva üksikult seeneniitidel, enamasti on nad koondunud viljakehadesse. Viljakehi on kolme tüüpi, need on palja silmaga näha. a) Peiteoslad on kerajad suletud viljakehad, milles asuvad eoskotid. Eosed vabanevad viljakeha kesta lõhkedes või lagunedes. Näiteks jahukasteseened, millel on ka ripikud levimiseks. b) Sulgeoslad on pudeli- või kannukujulised viljakehad, mille tipus on väike ava. Näiteks puidusinetus. c) Lehtereoslad on algusest peale või valminult avatud, lamedad liua või kausikujulised viljakehad, mille ülapinda katab eoslava
Seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Kevadisel harvenduslõikusel lõigake välja kõik üle viie aasta vanad oksad. Lisaks võib istandikku pritsida enne pungade puhkemist pritsida NeemAzal-iga Karusmarja-jahukaste – Sphaerotheca mors-uvae Kahjustab lehti, marju, võrseid. Tunnused: algul jahujad laigud sigimikul ja marjadel, hiljem muutub kirme tumedaks ja viltjaks ning selle peal leiduvad mustad peiteoslad. Soodne soe (19...24°C) ja niiske ilm. Kahjustuse tagajärjel marjade kvaliteet langeb, põõsaste juurdekasv lakkab. Seen elab ületalve varisenud lehtedel ja taimejäänustel. Levib kuumal ja kuival kasvuhooajal tihedas taimikus. Tõrje: Kasutage haiguskindlaid sorte ja istutage hõredamalt. Multšige põõsaaluseid kasvuhooaja alguses, kui muld on niiske. Haigestunud taimejäänused
koniidikandjatel, mittesugulise paljunemise eosed ). Suguliselt ( diploidsest hüüfist areneb eoskott e askus, 8 haploidse kotteose e askospooriga. Ilmneb kolm tuumafaasi: haploidne, kaksiktiimaline, diploidne. Viljakehade põhitüübid: peiteosla, sulgeosla,lehtereosla,askostrooma Viljakehad võivad areneda otse substraadil (peremeesorganismil) *Jahukastelised- perem. Taimel moodustub jahujas või viltjas kirme . viljakehadeks tumepruunid peiteoslad. Haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna või viljakehadena taimejäänustel ja talvituvatel taimedel. Haiguse levikuks on soodne kuiva ja sooja vaheldumine sademetega . *punakaste e fusrioos- juuremädanikku haigestumine intensiivsem jahedal temperatuuril ja madalal õhuniiskusel. Haigestunud taimede juured mädanevad. Kahjustatud terad on kõlujad. Kahjustatud kõrtel ja pähikutel areneb kõrge õhuniiskuse ja temperatuuri korral roosa seeneniidistikust ja eostest koosnev
annaabi.ee 
