• 1907. aasta sügisel astus Vilms Tartu Ülikooli õigusteaduskonda • Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi • Ta asutas ka Eesti Tööerakonna • Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse • Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome • Soomes lootis Vilms korraldada Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni tööd, ent jäi segastel asjaoludel kaduma • Ta lahkus koos Arnold Jürgensi, Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngaga Käsmust 27. aprillil • Neid nähti viimast korda Vaindloo tuletornist 28. aprillil • Ametliku versiooni järgi langes ta Suursaarel sakslaste kätte vangi ja hukati Helsingis. Aitäh kuulamast!
Vilms lahkus sealt kiirelt oma vaadete erinevuste pärast. Vilms tegi Eesti Tööerakonna vaimus ilmuva päevalehe „Vabad Maad“. Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi. Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse. Päästekomitee valmistas ette Eesti iseseisvuse. Vilms läks Saksa okupatssiooni alguses Soome, lootes asuda korraldama Eesti Vabariigi völisdelegratsiooni tööd, kuid jäi kadunuks. Vilms lahkus koos Arnold Jürgensi, Johannes Peistiku ja Aleksei Rüngaga Käsmust 1918. aasta aprillis. Neid nähti 4 viimast korda Vaindloo tuletornis 28. Aprillil. Ametliku versiooni jjärgi langes Vilms Suursaarel sakslaste kätte vangi ja ta hukati helsingis. Vilmsi hukkamisest on ka päevik, mis kirjeldab ta hukkamist. (Päevik on lisas) 1.1. Mälestuste jäädvustamine Tallinnas on tänav nimega Jüri Vilms. Tapal on Jüri Vilmis plats, 1937. Aastal taheti
peaministri abiks ja kohtuministriks oli Jüri Vilms. Vilmsi noorpõlve unistuseda olid seega ülimal määral täitunud ta oli tõotanud eesti rahva õiguste eest võidelda, ja et kord Eestis valitseks, ning nüüd 28-aastase noormehena oligi ta kohtuministriks ehk õigusemõistmise kõrgemaks juhiks. Analüüsides Vilmsi saatust tuleb lähtekohaks võttakarm tõelus. Täiesti kindlalt teatakse vaid seda, et ta pidi ületama Soome lahe koos Jürgensi, Peistiku ja Rüngiga ja pürgima Soome kaudu läände. Võrdlemisi kindel on ka see, et nad kavatsesid mööduda Suur saarest või minna selle kaudu ja suunduda rannikule kusagil Loviisa, Kotka või isegi Hamina kandis. Pärast seda kui teekäijad lahkusid Käsmust, pole nende kohta ühtegi täiesti kindlat tähelepanekut. Rohkem pole täiesti kindlaid teateid üldse. Arvatakse, et nad olevat sattunud Suursaarel sakslaste kätte vangi ja nad viidi sealt Kotkas