arvesse, kuna Herakles oli saanud abi.[1] Peale ülesande saamist läks Herakles Eleusisesse, et liituda Eleusise Müsteeriumiga, kus ta õppis kuidas siseneda Allilma ja lahkuda sealt elusalt, ning samas ka, et saada andeks kentauride tapmise eest. Ta leidis sissepääsu Allilma Tainaronist ning Athena ja Hermese abiga sai nii sisse kui ka välja. Charonist möödus ta tänu Hestia abile ja ta enda kurjadele pilkudele. Allilmas kohtus Herakles Theseuse ja Peirithoosega, kes olid vangistatud, kuna nad proovisid röövida Hadese abikaasat Persephonet. Ühe pärimuse järgi kerisid maod nende jalgade ümber rõngasse ja muutusid kiviks, teise järgi teeskles Hades külalislahkust ning palus neil istuda unustuse toolidesse ja nad jäid alatiseks kinni. Kui Herakles tõmbas Theseuse ta toolist, jäi osa ta reiest sinna kinni, kuid kui Herakles proovis Peirithoost päästa, värises maa, sest Peirithoose soov jumala naist endale saada oli nii solvav, et ta pidi
Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest ,,Argol" ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone't, käis T allilmas. Ise kuulutas ta, et röövib Helena (tulevase Trooja sõja põhjustaja), kes siis oli alles laps. T lapserööv õnnestus, kuid H vennad Kastor ja Polydeukes said õe tagasi. Sel ajal olid T juba Peirithoosega allilma teel. Hadesel oli nende kavatsus teada ning soovis plaani nurjata. Ta pakkus külalistele istet, kuid istudes nad sinna jäidki, sest istme nimeks oli
surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut, mis tagasi löödi) Atikasse. Ta oli ka üks reisijatest „Argol“ ning Kalydoni jahiretkel, kus päästis oma sõbra Peirithoose elu. T käis ka P pulmas, kus olid purjus kentaurid, kellega T pidi sõdima. Peirithoosega, kes soovis peale oma esimese naise surma uut naist, maailma kaitstumat naist, Persephone’t, käis T allilmas. Ise kuulutas ta, et röövib Helena (tulevase Trooja sõja põhjustaja), kes siis oli alles laps. T lapserööv õnnestus, kuid H vennad Kastor ja Polydeukes said õe tagasi. Sel ajal olid T juba Peirithoosega allilma teel. Hadesel oli nende kavatsus teada ning soovis plaani nurjata. Ta pakkus külalistele istet, kuid istudes nad sinna
Peirithoose esimene naine oli surnud ja ta otsustas nüüd naiseks võtta Persephone. Theseus oli nõus sõpra aitama, kuid kuulutas, et röövib enesele Helena, kes oli sel ajal alles laps, et suureks saades saaks ta Theseusega abielluda. Mõlemad juhused oli vägagi riskantsed. Theseuse lapserööv läks küll korda, kuid Helena kaksikvennad ilmusid linna alla, kuhu väike õde viidi, ja said ta tagasi. Selleks ajaks oli Theseus juba Peirithoosega teel allilma. Allilmas pakkus Hades tulijatele istet, kuhu nad istuma jäidki. Seda paika hakati kutsuma ,,unustuse iste", igaüks, kes sellele istus, unustas kõik. Peirithoos jäi sinna igaveseks istuma, kui Theseuse päästis tema nõbu: Herakles läks allilma ja tõstis Theseuse istmelt ning kandis ta maa peale. Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe Phaidraga ja tõi sellega õnnetuse kaela Phaidrale, enesele ja oma pojale Hippolytosele. Theseus oli oma poja väiksena