oad välja, 1 ports on valged, teine ports valged. Võime teha üldistuse,et kõik oad on valged) Deduktsioon-ajatu, induktsioon-tekkib ajas.ei ole kunagi garanteeritud. Lisaks on veel abduktsioon- me teame et selles karbis kõik oad on valged. Karbi kõrval on valged oad, järeldame,et need oad on sellest karbist. Abduktsioonil on kõige suurem praktiline väärtus, kasutame seda kõige sagedamini. (nt jäljed, meditsiin, kriminalistika). Peircei jaoks on semiootika loogika ja seesama mis filosoofia. Märgi definitsioon- märk on miski, mis asendab midagi(seisab selle asemel) kellegi jaoks mingis suhtes või mahus. Kass-kasslane(imetaja)-loom X Y Z W – nagu ei ole miskisust, ei ole ka märgisust. Märk on ta ainult siis, kui ta asendab midagi muud. Peab olema see, mida asendatakse-X, see mis asendab-Y, kes saab aru(kes asendab)-Z, mis mahus-W Märgi definitsioon 2(tüüpilisem)- Kolmasus on triaadiline suhe märgi, tema objekti ja
mida sageli nimetatakse ka puhtameerikalikuks filosoofiaks, pidades silmas tema lähedust miljonite ameeriklaste maailmavaatele. Filosoofid on ikka nõustunud, et igapäevases elus me peame sageli tuginema vaid usule, mitte kindlale teadmisele. Usk ei tarvitse seejuures olla üldsegi mitte religioosne. Ka see, kui ma usun, et buss ikka tuleb õigel ajal, on usk või uskumus. Teaduse suhtes on arvamused lahknenud: nt Hume leidis, et loodusteadusedki tuginevad vaid usule. Lähedane on ka Peircei arusaam, mille järgi vastandada tuleb uskumust (ingl belief) kahtlusele, mitte aga teadmist mitteteadmisele.Uskumusel (usul) on Peirce'i sõnul kolm omadust:1.Uskumus on miski, millest me oleme teadlikud 2.Uskumus vaigistab ebameeldiva kahtlemisärrituse 3.Usule tugineb meie käitumine Ebameeldiv ärritus, mis kaasneb kahtlusega, sunnib meid asja lähemalt uurima ning niimoodi uskumuseni jõudma.Uurimistöö
ainukese korra sisseviimine piirab informatsiooni kättesaadavust, siis on Korratus isegi kasulik (seda enam, et korratus on ta suhtes algsesse organisatsiooni, aga uue diskursuse suhtes on just see -- kord). Avatud teos välistab ühelise dekodeerimise võimaluse, avab teksti hulgale interpretatsioonidele, muudab autori ja lugeja vahekorda. 60ndate lõpus muudab oma vaateid: avangardistliku projekti krahh, tutvumine strukturalismi ja Peircei teooriaga toob ta semiootika juurde. Eco semiootika omapäraks on fundamentaalne metodoloogiline väide, et meie teadmine ümbritsevast reaalsusest on oma olemuselt nihkes, ta peab teooriat metodoloogiliseks, aga mitte ontoloogiliseks nähtuseks ja väidab, et struktuurid on olemuselt hüpoteetilised ("tõeline struktuur puudub pidevalt"). "Semiootika ja keelefilosoofia". Lõputu interpretatsiooni idee transformeerub lõputu semioosise kui kultuuri eksisteerimise aluse ideeks.
annaabi.ee 
