ülejäänud toite serveerivad kelnerid ja ettekandjad. Toidud on laual vaagnates, tirinates ja muudes serveerimisnõudes. Toitu tõstavad vaagnatelt lauasistujad ise. Teenindajad võivad valada jooke. Kasutatakse pulmalauas, peielauas, gruppide teenindamisel. Külmad toidud on vaagnatega külaliste saabudes laual, soojad toidud tuuakse teenindaja poolt taldrikul või serveeritakse vaagnatelt. Joogid võivad olla laual või serveerivad neid teenindajad. Kasutatakse pulmapidudel, peietel, turismigruppide teenindamisel jne. Taldrikuteenindus - road vormistatakse valmisportsjoniks taldrikule köögis ja kelner serveerib need kliendile paremalt poolt. Eeliseks on, et kelnerid saavad kiirelt teenindada korraga palju kliente ja tööjõukulu on väike. Kasutatakse enamikus restoranides ja rahvarohketel vastuvõttudel. Täisteenindus tähendab, et teenindajad serveerivad kõik joogid ja söögid. Kasutatakse väga pidulikel vastuvõttudel. Serveerimisviisina kasutatakse:
tegevuseks käsitöö ja kaubandus. 13.-14.s suudeti osa kohalikke rahvaid enda hulka sulatada. Üks osa arvab, et Vana- Vene riigi lõid viikingid, sest slaavlased ise olid siis veel metslaste tasemel. Teised aga peavad seda legendiks ning seostavad vene päritolu idaslaavi hõimuga. Tekkeajas ollakse ühel nõul 882. Aasta. Idaslaavlaste usundis tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Lahkunuid mälestati kalmetel ühissööminguga nii peietel kui hiljemgi. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks. Jumalad - päikesejumalad Svarog, Dazbog; karjajumal Veles, pikse ja sõjajumal Perun; tuulejumal Stribog; viljakusjumalanna Mokosa. 980.aasta üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. See jäi olemata, kõrgkihile polnud vastuvõetav. 988.aastal algas ristimine. Ristiusu tulekuga kaasnes bütsantsi kultuurimõjude tugevnemine, suur tähtsus kirjaoskuse levikul
vaid palvetamine, mis juba iseenesest ei ole ebakaine olekuga ühtesobiv. Alkoholitarvitamise kombe hakkas levima pärast Teist maailmasõda ( 2004: 228).. Ammune vene peiete peatoit oli kutja, mis valmistati nisu- ja odrateradest ning meest. Terad sümboliseerisid peidetud elu ja usku tulevasse elluärkamisse ( 2004: 227), mesi sümboliseeris maiuspala, millega naudisklevad jumalakartlikud hingede taevariigis.15 Lisaks kutjale söödi peietel kõiksuguseid putrusid, kaera- või jõhvikakisselli, kalapirukaid, pannkooke. Põhja-Eestis on olnud traditsiooniliseks tavanditoiduks soolaga keedetud herned ja oad. Lõuna- Eestis teatakse seda kommet vähem (Torp-Kõivupuu 2003: 69). Tänapäeval teevad Eestis elavad venelased tihti kaks peielauda. Üks on lähedaste sõprade ja perekonna jaoks ja seda peetakse kusagil kohvikus või baaris. Sinna kutsumata tulla on ebaviisakas
annaabi.ee 
